Mine sisu juurde

Päri mõis (Kullamaa)

Allikas: Vikipeedia

Päri mõis (saksa keeles Kattentack) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.[1] Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.[1]

Mõisat on esmamainitud 1450. aastatel.[1][2] Päri kuulus Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa ja Tartu piiskopkonnas paiknenud valdusi omanud Wolmar von Uexkülli (surn. u 1506) Uexküllide Vigala suguvõsaliinist valduste hulka. 1509. aastal jagati Üxküllide valdused kolme Wolmari elusoleva poja vahel ära ja Uexküllide pärusvaldused Vigala ja Päri mõisad sai Otto von Uexküll (surnud 1545) ja seejärel H(e)inrich von Uexküll[3] (surn. 1563 Saaremaal), kes püüdis 1558. aastal koos Christoph von Münchhauseniga Tallinnas Toompea Väikest linnust taanlaste kätte mängida. 1565. aastal läänistas hertsog Magnus Vigala ja Päri mõisad Kullamaal, Georg Uexküllile[4]. Heinrichi tütar, Katharina von Berg (sünd. von Uexküll) (mainitud 1596) oli Päri ja Loodna mõisa pärijanna ning abiellus Ernst von Bergiga, millega Päri mõis läks Bergide Päri suguvõsaliini omandusse. 1620. aastal pärandavara jagamise lepinguga, nende poegade Otto ja Ernst von Bergi vahel, sai meeskohtunik Ernst Johann von Berg Päri mõisa omanikuks 1621–1678 ja Otto von Berg sai Loodna mõisa.

Mõis on ajalooliselt kuulunud Uexküllidele, Bergidele, Pistohlkorsidele, Löwenitele, Rosenthalidele ja Maydellidele.

Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati 18. sajandi lõpul.[1] Nüüdisajal on peahoone varemetes.[1] Mõisas alustas 1851. aastal tegevust kool, seda kinnitab mälestustuahvel mõisahoone varemetel.

  1. 1 2 3 4 5 Päri mõis (Kullamaa) Eesti mõisaportaalis (vaadatud 29.10.2015)
  2. Päri mõis (Kullamaa) Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
  3. Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Andra delen. Häft 2. II. Wiek jämte Dagö och Ösel, Stockholm 1922, s. 584
  4. Päri mõis (Kullamaa khk) Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]