Huuksi mõis

Allikas: Vikipeedia

Huuksi mõis (saksa keeles Hukas) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Berend Johann von Uexküll (1648–1687) eraldas 17. sajandil Huuksi mõisa oma Päinurme mõisast. Pärast tema surma läks mõis Otto Constantin von Uexküllile (1672–1718) ja 1727. aastal tema väimehele Otto Friedrich von Budbergile.

Budbergide kätte jäi mõis 1789. aastani, mil selle 44 000 rubla eest ostis Johann Ernst von Maydell.

1816. aastal ostis mõisa 165 000 rubla eest Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt.

1852 ostis mõisa Lokuta mõisnik August Rausch von Traubenberg, kelle poeg Thure Rausch von Traubenberg oli Uukse[1] mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Esinduslik mõisahoone ehitati mitmes järgus 18.20. sajandil. Hoone oli keskelt kahe- ja otstest ühekorruseline. Fassaadi keskosal oli sammastele toetuv katusealune ja tagaküljel graniidist terrass.

Peahoone sai tugevalt kahjustada teises maailmasõjas ning lagunes järgnenud aastakümneil varemeiks. Nüüd on hoonest alles ainult vasakpoolse otsa müürid.

Säilinud on mõni ümberehitatud kõrvalhoone ja ülejäänud kõrvalhoonete varemed, samuti võsastunud park.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Uuemad sõnumid. Uute kreisisaadikute valimine, Uukse parun Thure Rausch von Traubenberg, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 5, 31 jaanuar 1902

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]