Mart Laari teine valitsus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Mart Laari teine valitsus | |
|---|---|
 Eesti Vabariigi 41. valitsus | |
| 1999–2002 | |
 | |
| Ametisse astumise kuupäev | 25. märts 1999 |
| Ametist lahkumise kuupäev | 28. jaanuar 2002 |
| President |
Lennart Meri Arnold Rüütel |
| Valitsuse liikmed | |
| Peaminister | Mart Laar |
| Ministrite arv | 15 |
| Valitsuserakonnad |
Isamaaliit Reformierakond Mõõdukad |
| Opositsioonierakonnad |
Keskerakond Koonderakond Eestimaa Rahvaliit Eestimaa Ühendatud Rahvapartei |
| Ajalugu | |
| Valimised | 1999. aasta Riigikogu valimised |
| Esinduskogu koosseis | IX Riigikogu |
| Eelnev | Mart Siimanni valitsus |
| Järgnev | Siim Kallase valitsus |
Mart Laari teine valitsus oli Eesti Vabariigi 41. valitsus, mis oli ametis 25. märtsist 1999 kuni 28. jaanuarini 2002. Valitsuskoalitsiooni kuulusid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad.
Valitsuse moodustas endine peaminister ja Isamaaliidu esinumber Mart Laar 1999. aasta Riigikogu valimiste järel. Riigikogus oli kolmikliiduks ristitud koalitsioonil 53 kohta. See oli Mart Laarile teine kord Eesti peaminister olla, esimest korda oli ta valitsust juhtinud 1992. aasta oktoobrist kuni 1994. aasta novembrini.
Valitsus püsis ametis üle kahe ja poole aasta. 2001. aasta sügiseks olid riigiettevõtete erastamistega seotud skandaalid muutnud valitsuse ebapopulaarseks ning suhted Isamaaliidu ja Reformierakonna vahel halvenesid. Kui 2001. aasta detsembris moodustas Reformierakond Tallinna linnas võimuliidu Keskerakonnaga, mille tulemusena sai linnapeaks Edgar Savisaar, siis otsustas Mart Laar tagasi astuda, kuna kolmikliidu koalitsioon oli sisuliselt lagunenud. Järgmise valitsuse moodustas Reformierakonna esimees Siim Kallas koos Keskerakonnaga.[1]
Valitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Reformierakond, Isamaaliit, Mõõdukad ja Rahvaerakond sõlmisid 1998. aasta viimastel päevadel koostööleppe, millega sooviti takistada Keskerakonna ja Edgar Savisaare võimule pääsemist. Erakonnad lubasid moodustada koos valitsuse, kui eelseisvatel Riigikogu valimistelt saadakse parlamendienamus. Kuna Rahvaerakonna liikmed kandideerisid Mõõdukate nimekirjas ning peale valimisi sooviti ka ühineda, siis hakati loodud koalitsiooni nimetama kolmikliiduks.[2][3]
Kuna Riigikogu valimistel sai kolmikliit 53 kohta, millest piisas enamusvalitsuse moodustamiseks, siis hakkasid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad kohe pärast valimisi pidama koalitsiooniläbirääkimisi. Vastavalt kokkuleppele toetasid Reformierakond ja Mõõdukad peaministrikandidaadina Isamaaliidu esimeest Mart Laari, kelle erakond oli valimistel kogunud koalitsioonierakondade hulgast enim hääli. Koalitsioonilepingu projekti koostas Isamaaliit võttes aluseks Mõõdukate valimisprogrammi ning arvestades ka Reformierakonna soove. Koalitsioonileppe ja ministrikandidaatide osas saavutati kokkulepe juba viis päeva pärast valimisi. Uus valitsus lubas tuua Eesti majanduskriisist välja, teostada pensioni- ja haldusreform, kaotada ettevõtte tulumaks, kärpida riigieelarvet miljardi krooni võrra ning viia lõpule liitumisläbirääkimised Euroopa Liidu ja NATOga.[2][3]
President Lennart Meri määras 19. märtsil 1999 Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. See otsus põhjustas opositsiooni ja nende toetajate hulgas rahulolematust, kuna nende meelest oleks pidanud valitsuse kokku panema valimised võitnud Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kaasates sellesse ka ministreid Rahvaliidust. Kuna koalitsioonilepe oli juba sõlmitud, siis ei näinud president Meri selleks võimalust. 22. märtsil 1999 andis Riigikogu Mart Laarile volitused valitsuse moodustamiseks ning Mart Laari teine valitsus astus ametisse 25. märtsil 1999.[3]
Hääletus Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]
| 22. märts 1999 Peaministrikandidaadile Mart Laarile volituste andmine valitsuse moodustamiseks 101 Riigikogu liiget Vajalik poolthäälte enamus | ||||||||
| Kandidaat | Hääletustulemus | Koalitsioon | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Mart Laar (Isamaaliit) |
Poolt | 53 | Isamaaliit Reformierakond Mõõdukad | |||||
| Vastu | 48 | |||||||
| Erapooletu | 0 | |||||||
| Ei hääletanud | 0 | |||||||
| Puudub | 0 | |||||||
Otsus:  vastu võetud
| ||||||||
Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Valitsuse tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
1999. aasta negatiivne lisaeelarve[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa 1998. aasta majanduskriis oli langusesse viinud ka Eesti majanduse, mistõttu osutus maksude laekumine riigieelarvesse 1999. aasta esimestel kuudel prognoositust tunduvalt väiksemaks. Eelmine valitsus ei olnud suutnud Venemaa kriisi negatiivsete mõjudega riigieelarve koostamisel arvestada. Puudujäägi vähendamiseks otsustas valitsus esimese asjana kärpida 18,4 miljardi kroonist eelarvet umbes ühe miljardi võrra. Säästueelarveks nimetatud lisaeelarvega kärbiti eelkõige investeeringuid, puutumata jäid kaitsekulutused. Opositsioon kritiseeris valitsuse kärpeid väga teravalt ning Riigikogus esitati lisaeelarve menetlemisel sadu muudatusettepanekuid. Lisaeelarve läbisurumiseks otsustas valitsus muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, et valitsusel oleks võimalik siduda lisaeelarve eelnõu usaldushääletusega. Seejärel loobus opositsioon venitamistaktikast ning Riigikogu võttis negatiivse lisaeelarve 28. juunil 1999 vastu. Lõplikuks kärpesummaks kujunes 1,053 miljardit krooni.[4][5]
Ettevõtte tulumaksu kaotamine[muuda | muuda lähteteksti]
Koalitsioonilepingu järgi pidi ettevõtte tulumaksu kaotamine toimuma 1. jaanuarist 2000, kuid riigi rahanduse halb olukord muutis sellele rahalise katte leidmise ülikeeruliseks. Seetõttu soovisid Mõõdukad, et uus tulumaksuseadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2001. Kuna ettevõtte tulumaksu kaotamine oli olnud Reformierakonna üks peamisi soove, siis tekitas see valitsuses hulgaliselt vaidlusi. Uue tulumaksuseaduse suhtes olid skeptilised ka majandusanalüütikud, kes kahtlesid, et kas ettevõtete tulumaksuvabastus ka päriselt majandust elavdab. 1999. aasta augustis saavutas valitsus kompromissi, mille järgi ettevõtte tulumaks kaoks 1. jaanuarist 2000, kuid vastu lubas Reformierakond nõustuda põllumajanduse kaitsetollide kehtestamisega. Kaitsetollide abil loodeti osaliselt katta uue tulumaksuseadusega tekkivat eelarveauku, lisaks oleksid Eesti liitumisel Euroopa Liiduga kaitsetollid igal juhul kehtima hakanud. Uue tulumaksuseaduse kiitis Riigikogu heaks 1999. aasta detsembris ning alates 1. jaanuarist 2000 ei pidanud ettevõtted maksma reinvesteeritud tulult tulumaksu.[6]
Ministrite vahetumise põhjused ja valitsuskriis[muuda | muuda lähteteksti]
1999. aastal sai siseminister Jüri Mõisast Tallinna linnapea. Peaminister Laar on varem kinnitanud, et uus siseminister peab olema jõuline isiksus, kes jätkab Jüri Mõisa algatatud reforme siseministeeriumis ja selleks leiti sobivaks Tarmo Loodus, kelle suurimaks tööks jäi haldusreformi ettevalmistamine, mis hiljem Reformierakonna ja opositsiooni vastuseisu tõttu lõpetamata jäi, olles üks valitsuskriisi tekkimise põhjuseid.
2001. aasta oktoobris astus ise tagasi majandusminister Mihkel Pärnoja. Juba kevadest saadik räägiti ja nõuti nii Pärnoja kui teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni lahkumist, kuid seni olid need ettepanekud valitsusliidu mainet rängalt räsinud ministrite suhtes vastuseta jäänud. Pärnoja põhjendas oma tagasiastumist sellega, et probleemide lahendamise asemel rünnatakse pidevalt tema isikut. Tema suurimateks ettevõtmisteks ministrina jäid Eesti Raudtee erastamine ja NRG-tehingu ettevalmistamine, mis siiski ebaõnnestus.
2002. aasta jaanuariks oli valitsusparteide omavaheline läbisaamine läinud nii halvaks, et kogu valitsus astus tagasi; põhjuseks oli Reformierakonna ja Keskerakonna värskelt moodustatud koalitsioon Tallinna linnavalitsuses. Uute valimisteni oli jäänud pisut rohkem kui aasta, kuid räägiti ka erakorralistest valimistest. Mart Laar pidas oma üheks suuremaks õnnestumiseks enne tagasiastumist eelarve vastuvõtmist riigikogus. Uue valitsuse moodustas Reformierakond koos Keskerakonnaga.
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Mart Laari teise valitsuse suurimateks saavutusteks olid Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumiskõneluste lõpuleviimine, ettevõtetele tulumaksu kaotamine reinvesteeritud tulult, Tiigrihüppe projekt, ID-kaardi rakendamine, e-valitsus ja Eesti majanduskasvu kindlustamine.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kalle Muuli (2014). Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani. Tallinn: Menu. Lk-d 159–166. ISBN 9789949549078.
- ↑ 2,0 2,1 Kalle Muuli (2014). Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani. Tallinn: Menu. Lk-d 123–137. ISBN 9789949549078.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Mart Laar (2020). Ajaga võidu. Tallinn: Read. Lk-d 96–117. ISBN 9789949730520.
- ↑ Mart Laar (2020). Ajaga võidu. Tallinn: Read. Lk-d 126–131. ISBN 9789949730520.
- ↑ Andres Reimer (22. juuni 1999). "Valitsus võitis eelarvelahingu". Äripäev. Vaadatud 12.04.2023.
- ↑ Kalle Muuli (2014). Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani. Tallinn: Menu. Lk-d 138–141. ISBN 9789949549078.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Mart Laari valitsus ja koalitsioonilepe 1999–2001
| Eelnev Mart Siimanni valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 1999–2002 |
Järgnev Siim Kallase valitsus |