Mart Siimanni valitsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mart Siimanni valitsus
Flag of Estonia.svg
Eesti Vabariigi 40. valitsus
1997–1999
Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped).jpg
Ametisse astumise kuupäev 17. märts 1997
Ametist lahkumise kuupäev 25. märts 1999
President Lennart Meri
Valitsuse liikmed
Peaminister Mart Siimann
Ministrite arv 15
Valitsuserakonnad Koonderakond ja Maarahva Ühendus
Arengupartei
Opositsioonierakonnad Reformierakond
Isamaaliit
Mõõdukad
Ajalugu
Valimised 1995. aasta Riigikogu valimised
Esinduskogu koosseis VIII Riigikogu
Eelnev Tiit Vähi kolmas valitsus
Järgnev Mart Laari teine valitsus

Mart Siimanni valitsus oli Eesti Vabariigi 40. valitsus, mis oli ametis 17. märtsist 1997 kuni 25. märtsini 1999. Mart Siimanni juhitud vähemusvalitsus moodustati Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) valimisliidu baasil pärast Tiit Vähi kolmanda valitsuse lagunemist. Riigikogus kontrollis KMÜ 41 kohta, lisaks toetasid Riigikogus valitsust Keskerakond ning Arengupartei. Arengupartei esimees Andra Veidemann oli ka valitsuse liige.[1]

KMÜ esitas Koonderakonna aseesimehe ja erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe Mart Siimanni peaministrikandidaadiks pärast seda kui senine peaminister ja Koonderakonna esimees Tiit Vähi oli sunnitud korteriskandaali tõttu tagasi astuma. Seetõttu jätkas Siimanni valitsus üldjoones Vähi kolmanda valitsuse poliitikat.[1]

Valitsuse astus tagasi pärast 1999. aasta Riigikogu valimisi. Järgmine, Mart Laari teine valitsus asus ametisse 25. märtsil 1999.

Valitsuse moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Vähi kolmas valitsususest oli saanud vähemusvalitsus juba 1996. aasta novembris, kui Reformierakond koalitsioonist lahkus ning valitsus jätkas vaid KMÜ baasil. Varem oli Koonderakond sõlminud eraldi koostöölepped Keskerakonnaga ja Arenguparteiga, mis tagas vähemusvalitsusele vajalikud hääled Riigikogus. Veebruaris 1997 oli peaminister Tiit Vähi korteriskandaali tõttu kaotamas Riigikogu usaldust ning otsustas tagasi astuda. KMÜ esitas uueks peaministrikandidaadiks senise Koonderakonna Riigikogu fraktsiooni esimehe Mart Siimanni, kelle andis 27. veebruaril president Lennart Meri ülesande moodustada valitsus.[1]

Kõigepealt proovis Mart Siimann luua laiapõhilist koalitsiooni, kuhu kuuluksid KMÜ, Reformierakond, Keskerakond ja Arengupartei. Samas ei olnud Reformierakond huvitatud uuesti KMÜ-ga valitsusse minemisest ning Arengupartei ei soovinud olla valitsuses koos Keskerakonnaga. Kuna vaid Keskerakonnast või Arenguparteist üksi ei piisanud enamusvalitsuse moodustamiseks, siis otsustas Siimann jätkata vähemusvalitsusega, kuhu kuulub vaid KMÜ. Samas säilitas Arengupartei esimees Andra Veidemann oma ministriportfelli ning Siimann ei teinud suuri muudatusi ka ülejäänud kabineti koosseisus.[1]

12. märtsil 1997 andis Riigikogu Siimannile 72-poolthäälega volitused valitsuse moodustamiseks ning valitsus astus ametisse 25. märtsil. Siinmann otsustas valitsuse töös juhinduda veel eelmise valitsuse poolt heaks kiidetud dokumendile "Valitsuse tegevuse põhisuunad 1997. aastaks". 1997. aasta juunis kinnitas Siimanni valitsus dokumendi "Valitsuse tegevuse põhieesmärgid 1997. ja 1998. aastaks", mille alusel tegutseti kuni 1999. aasta Riigikogu valimisteni.[2]

Hääletus Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

12. märts 1997
Peaministrikandidaadile Mart Siimannile volituste andmine valitsuse moodustamiseks
101 Riigikogu liiget
Vajalik poolthäälte enamus
Kandidat Hääletustulemus Koalitsioon
Mart Siimann
(KMÜ)
Poolt 72 KMÜ[a]
Vastu 13
Erapooletu 2
Ei hääletanud 3
Puudub 11
Otsus: Yes check.svgJ Vastu võetud

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ametinimetus Nimi Ametisse asumise aeg Ametist lahkumise aeg Erakond
Peaministri büroo
Peaminister Mart Siimann 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Haridusministeerium
Haridusminister Mait Klaassen 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Justiitsministeerium
Justiitsminister Paul Varul 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Kaitseministeerium
Kaitseminister Andrus Öövel 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Keskkonnaministeerium
Keskkonnaminister Villu Reiljan 17. märts 1997 25. märts 1999 EME
Kultuuriministeerium
Kultuuriminister Jaak Allik 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Majandusministeerium
Majandusminister Jaak Leimann 17. märts 1997 25. märts 1999 Parteitu
Põllumajandusministeerium
Põllumajandusminister Andres Varik 17. märts 1997 25. märts 1999 EME
Rahandusministeerium
Rahandusminister Mart Opmann 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Siseministeerium
Siseminister Riivo Sinijärv 17. märts 1997 29. aprill 1997 KO
Robert Lepikson 5. mai 1997 28. jaanuar 1998 KO
Olari Taal 29. jaanuar 1998 25. märts 1999 Parteitu
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalminister Tiiu Aro 17. märts 1997 25. märts 1999 KO
Teede- ja Sideministeerium
Teede- ja sideminister Raivo Vare 17. märts 1997 25. märts 1999 Parteitu
Välisministeerium
Välisminister Toomas Hendrik Ilves 17. märts 1997 14. oktoober 1998 ETRE
Raul Mälk 14. oktoober 1998 25. märts 1999 Parteitu
Rahvastikuministri büroo
Minister (rahvastikuminister) Andra Veidemann 17. märts 1997 25. märts 1999 AP
Regionaalministri büroo
Minister (regionaalminister) Peep Aru 17. märts 1997 25. märts 1999 KO

Ministrite vahetumise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Enim kordi vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president Lennart Meri 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister Riivo Sinijärve. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. Siseministeeriumi teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister Andrus Ööveli juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle.[3]

Sinijärve asemele määrati uueks siseministriks Robert Lepikson. 1997 aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem kaitsepolitsei luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku Koit Pikaroga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor Ain Seppik ja tema esimene asetäitja Priit Männik. Lepikson kritiseeris oma arvukates artiklites nii oma poliitilisi oponentide kui ka teisi valitsuse ministreid. Näiteks võrdles ta Keskerakonda natsiparteiga ning ründas kaitseminister Andrus Öövelit. Selline siseministri käitumine hakkas tõsiselt valitsuse tööd häirima. Viimaseks piisaks karikas sai Lepiksoni artikkel Päevalehes, kus ta sarjas välisminister Toomas Hendrik Ilvest. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastati 28. jaanuaril 1998 siseminister Robert Lepikson ametist ning uueks siseministriks nimetati parteitu Olari Taal, kes oli Hoiupanga endine juht.[4]

KMÜ poliitikute surve välisminister Toomas Hendrik Ilvese vabastamiseks siiski kasvas, kuna Ilves oli vahepeal saanud opositsioonilise Rahvaerakonna esimeheks. 30. septembril 1998 teataski Ilves tagasiastumisest, et tegeleda Isamaaliidu, Mõõdukate ja Rahvaerakonna valimisliidu loomisega 1999. aasta Riigikogu valimisteks. Ilvese asemel nimetati välisministriks parteitu diplomaat Raul Mälk.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Urmo Kübar, Enno Tammer (2001). 10 aastat uut Eestit. Tallinn: Tänapäev, Eesti Päevaleht. Lk 131. ISBN 9985620135.
  2. Küllo Arjakas (juuni 2003). "Valitsuslepingud läbi aegade" (PDF). Riigikogu Toimetised (7).
  3. Enno Tammer (30. aprill 1997). "President Meri vabastas minister Sinijärve ametist". Postimees. Vaadatud 03.02.2023.
  4. Heikki Talving (29. jaanuar 1998). "Mart Siimann vahetas siseministri välja". Õhtuleht. Vaadatud 03.02.2023.
  5. Siim Randla, Maarius Suviste (1. oktoober 1998). "Ilves hülgas valitsuse". Õhtuleht. Vaadatud 03.02.2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Tiit Vähi kolmas valitsus
Eesti Vabariigi valitsus
19971999
Järgnev
Mart Laari valitsus