Jaagu-Mihkli kivi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jaagu-Mihkli kivi
Jaagu-Mihkli kivi
Jaagu-Mihkli kivi

Jaagu-Mihkli kivi (ka Jaagu-Mihkli hiiekivi, Massu suurkivi, Ridase ohvrikivi) on rändrahn ja hiiekivi Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Ridase külas. Kivi geograafilised koordinaadid on 58° 37′ 23″ N, 23° 39′ 58″ E. Kivi mõõdud on: pikkus 11,2 m, laius 8,2 m, kõrgus 4,3 m, ümbermõõt 30,1 m. Kivi võeti kaitse alla aastal 1958. Kivile on kehtestatud piiranguvöönd 50 m (0,77 ha). Kivi seisund on hea, ümbrus vajab aeg-ajalt võsast puhastamist.

Kivi on rabakivigraniidist ja asub Jaagu-Mihkli maadel. Kivi on kergesti ligipääsetav, kuid ümbritseva sarapuuvõsa tõttu eemalt mitte nähtav. Kivi on lameda, lääne poole kaldu laega hiidrahn. Selle kirdeküljel on looduslikud astmed, mis võimaldavad rahnule tõusta. Kivist umbes 200 m põhja poole jääb Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, umbes 1,1 km lääne poole jääb Uustalu kraav, umbes 1,0 km põhja poole jäävad Laane tammed.

Jaagu-Mihkli kivi keskkonnaregistri kood on KLO4000964.

Kultuuriloolist[1][muuda | muuda lähteteksti]

Rahnu on kasutatud jaanitule- ja tantsukohana. Sellel olevat tantsinud korraga 25 paari. Tulease oli põhjapoolsel kaldpinnal.

Hiiekivi kohta on muistendeid:

  1. Kurjavaimu naine tahtnud seda viia Uisu sillaks, kuid põllepael katkenud.
  2. Tassinud kivi Vanapagan ise, komistanud Andruse-Mihkli ja Jaagu-Mihkli piiriaiale, põllepael läks katki ja kivi jäi sinna maha.

Kivi uurimine[1][muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Jung, "Muinasajateadus eestlaste maalt" III. Tallinn 1910, lk. 196, ohvrikivi mainimine.
  2. I. Tavast, ARk. Kab. Arhiiv, 1931, (toodud asukoha andmed, pikkus, laius, kõrgus).
  3. Haide-Ene Rebassoo, 1956. a. uuringute andmed TA Looduskaitse Komisjoni arhiivis.
  4. Herbert Viiding, Karl Müürisepp, 1988. a. geoloogilised uuringud (täpsustatud mõõtmine, asendiplaan ja neli värvidiapositiivi 6×6 cm).
  5. Enn Pirrus, 18.07.1992. a. ülevaatus ja põhiplaan.

Kirjandust[1][muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Anderkopp, Eesti Loodus. 1970, nr. 2, lk. 114-115.
  • Eduard Laugaste, E. Liiv, Muistendid Vanapaganast. Tallinn 1970, lk. 209.
  • Haapsalu rajooni TSN TK otsus nr 17 (22.04.1964) "Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]