Jaagu-Mihkli kivi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaagu-Mihkli kivi
Jaagu-Mihkli kivi
Jaagu-Mihkli kivi

Jaagu-Mihkli kivi (ka Jaagu-Mihkli hiiekivi, Massu suurkivi, Ridase ohvrikivi) on rabakivist hiidrahn ja hiiekivi Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Ridase külas. Kivi asub asub Jaagu-Mihkli talu maadel. Kivi on kergesti ligipääsetav, kuid ümbritseva sarapuuvõsa tõttu eemalt mitte nähtav.

Kivi mõõdud on: pikkus 11,2 m, laius 8,2 m, kõrgus 4,3 m, ümbermõõt 30,1 m.[1] Kivi võeti kaitse alla aastal 1958.[2] Kivile on kehtestatud piiranguvöönd 10 m.[3]

Kivi on lameda, lääne poole kaldu laega. Selle kirdeküljel on looduslikud astmed, mis võimaldavad rahnule tõusta. Kagukülje alla on kaevatud koopalaadne süvend.[4]

Kivist umbes 200 m põhja poole jääb Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee, umbes 1,1 km lääne poole jääb Uustalu kraav, umbes 1,0 km põhja poole jäävad Laane tammed.

Rahn on alates 1958. aastast üksikobjektina looduskaitse all.[5]

Pärimus[4][muuda | muuda lähteteksti]

Rahnu on kasutatud jaanitule- ja tantsukohana. Sellel olevat tantsinud korraga 25 paari. Tulease oli põhjapoolsel kaldpinnal.

Muistendi kohaselt tahtnud kurjavaimu naine visata kivi Uisu sillaks, kuid põllepael katkenud. Teise muistenid kohaselt tassinud kivi Vanapagan ise, komistanud Andruse-Mihkli ja Jaagu-Mihkli piiriaiale, põllepael läks katki ja kivi jäi sinna maha.

Uuritus[4][muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Jung, "Muinasajateadus eestlaste maalt" III. Tallinn 1910, lk. 196, ohvrikivi mainimine.
  2. I. Tavast, ARk. Kab. Arhiiv, 1931, (toodud asukoha andmed, pikkus, laius, kõrgus).
  3. Haide-Ene Rebassoo, 1956. a. uuringute andmed TA Looduskaitse Komisjoni arhiivis.
  4. Herbert Viiding, Karl Müürisepp, 1988. a. geoloogilised uuringud (täpsustatud mõõtmine, asendiplaan ja neli värvidiapositiivi 6×6 cm).
  5. Enn Pirrus, 18.07.1992. a. ülevaatus ja põhiplaan.

Kirjandust[4][muuda | muuda lähteteksti]

  • J. Anderkopp, Eesti Loodus. 1970, nr. 2, lk. 114-115.
  • Eduard Laugaste, E. Liiv, Muistendid Vanapaganast. Tallinn 1970, lk. 209.
  • Haapsalu rajooni TSN TK otsus nr 17 (22.04.1964) "Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine"

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pirrus, Enn (2009). Eestimaa suured kivid. Tallinn: Teaduste Akadeemia kirjastus.
  2. "Jaagu-Mihkli kivi". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.
  3. "Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus". Riigi Teataja. 29.11.2022. Vaadatud 28.12.2012.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Ridase Hiiekivi". EELIS Infoleht. Vaadatud 28.12.2022.
  5. "Jaagu-Mihkli kivi". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]