Noortevolikogu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Noortevolikogu (lühendatult NVK) on kohalikul tasandil tegutsev linna- ja vallavalitsuse ning volikogude juures noorte osaluskogu, mis on omavalitsusele nõuandvaks organiks noori puudutavatel teemadel.[1]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Noortevolikogu eesmärk on analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorteküsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.[2]

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Noortevolikogud tegutsevad peamiselt noortekeskustes, rahvamajades, vallavalitsustes või muu struktuuri juures ning nad on seotud valla- või linnavolikoguga. Noortevolikogu koordineerimist abistab kas noorsootöötaja või mõni muu pädev ametnik.[1]

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Noortevolikogu liikmeid valivad noored ise. Noortevolikogu liikmeskond peab koosnema noortest. Noorteks loetakse käesoleva seaduse tähenduses füüsilisi isikuid vanuses 7–26 eluaastat. See tähendab, et noortevolikogu liikmed ei tohi olla nooremad kui 7 ja vanemad kui 26 eluaastat. Lisaks peab olema noor registreeritud konkreetse omavalitsuse haldusüksuse territooriumil või kes õpib selle omavalitsuse territooriumil mõnes haridusasutuses. Noortevolikogusse saavad kuuluda õpilasesinduste ja noorte ühingute esindajad ning ka organiseerumata noored (noored, kes ei kuulu noorteorganisatsiooni või -gruppi). Liikmete valimisel peab lähtuma demokraatlikest põhimõtetest.[2]

Valimised[muuda | muuda lähteteksti]

Noortevolikogu liikmete valimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi ning iga noortevolikogu määrab selle kindlaks põhikirjaga. Kindlasti on oluline valimiste korraldamiseks varuda 3–4 kuud aega, selleks et jõuaks kogu infot levitada aktiivsetele noorteni. Valimised tuleb korraldada selgelt ehk nii valijale kui ka kandideerijale peab olema kõik selge ja arusaadav.[1]

Tegevused[muuda | muuda lähteteksti]

Iga noortevolikogu leiab endale sobivamad ja kasulikumad tegevused, millele rohkem tähelepanu pöörata. Allpool on aga toodud mõned tegevused, kus on toodud välja võimalikest võimalustest:[3]

  • koosolekute läbiviimine;
  • tutvuda maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse töö ning juhtimisega;
  • kohtumised maavalitsuse ning kohaliku omavalitsuste juhtide ja esindajatega, et avaldada noorte arvamust;
  • piirkonna noorte esindamine üritustel;
  • koolituste korraldamine nii noortevolikogu liikmetele kui ka teistele noortele;
  • konkursside korraldamine;
  • muude ürituste korraldamine;
  • veebilehe või oma Facebooki lehe loomine;
  • noorte arvamusuuringute ja -küsitluste läbiviimine.

Kasulikkus noortele[muuda | muuda lähteteksti]

Noortevolikogu võimaldab noortel osaleda neid puudutavates otsustusprotsessides ning kaitseb valla elanike, eeskätte noorte õigusi ja huve. Annab noorele võimalusi osaleda ning ka aktiivsemalt kaasa rääkida ühiskonnas ja ühiskondlikus elus. Noortevolikogu liikmed omavad võrdseid võimalusi täiskasvanutega ning on võimalus tutvuda demokraatia põhimõtetega. Samuti tagab see noortele hea kogemuse, julguse, esinemisoskuse, hea meeskonnatöö ja ka juhtimisoskuse, mis tuleb elus kasuks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Metstak A., Notton K., Martinson M., Valge M., Reitav U. (2012). Noorte kaasamine ja osalus maakonnas, vallas, linnas (käsiraamat) : käsiraamat noorele, noortekogule, noortevolikogule, ametnikule, maakonna, kohaliku omavalitsuse juhile ja noosootöötajale. Eesti Noorteühenduste Liit, Tallinn, Eesti.
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti Noorteühenduste Liit. http://enl.ee/
  3. Noortekogud ja Noortevolikogud Eestis. https://noortekogud.ee/