Rahapesu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Rahapesu on protsess, mille käigus üritatakse kuritegelikul teel saadud vara päritolu muuta näiliselt legaalseks. Rahapesu kohustuslikud tunnused on eelkuritegu ja eelkuriteo toimepanemise teel saadud varaga tehtavad varjamistegevused.

Rahapesu ja selle tõkestamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaliseerimise kohustus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesu karistatakse Eestis karistusseadustiku § 394 alusel, antud sätte näol on tegu blanketse ehk välisviitelise normiga, mis tähendab, et see sisustatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 4 kaudu. Eesti õiguses on KarS § 3941 alusel karistatav ka rahapesu kokkulepe. Rahapesu objekt on kuritegelikul teel saadud vara, mis saab toimida majandusliku väärtuse kandjana.[1]

RahaPTS § 4 lg 1 kohaselt:

(1) Rahapesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) muundamine või üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest;
2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest;
3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude õiguste varjamine või kui on teada, et selline vara on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest.

2017. aasta 27. novembril jõustus praeguse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, millega võeti Eesti õigusesse üle nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv.[2] Eestile tuleb rahapesu karistatavuse nõue erinevatest rahvusvahelistest õigusaktidest. Allikad, millest Eesti juhindub rahapesuvastases võitluses:

  • Varssavi konventsioon
  • Varssavi konventsioonile eelnenud 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon
  • Viini konventsioon
  • Palermo konventsioon
  • FATFi soovitused. Kuigi Eesti ei ole FATFi liige, on Eesti MoneyVAL-i liige ja MoneyVAL juhindub FATFi soovitustest.

Institutsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Selleks, et oleks tagatud Eesti finantssüsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus, on oluline, et rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonda pidevalt jälgitakse. [3] Eestis vastutavad rahapesu vastase võitluse eest mitmed institutsioonid. Institutsioonid, kes Eestis tegelevad rahapesu tõkestamisega on rahapesu andmebüroo (RAB), Finantsinspektsioon ja uurimisasutused, sealhulgas maksu- ja tolliamet, prokuratuur, kaitsepolitsei ja kohtud. Rahandusministeeriumil lasub kohustus seadusandliku tausta ja tegevuse koordineerimise eest. [4] Rahandusministri juhtida on ka rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon, mille ülesanneteks on muu hulgas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase poliitika väljatöötamine ja riikliku riskihinnangu koostamine.[5]

Milline roll on igal institutsioonil rahapesu vastases võitluses:

  • Rahapesu andmebüroo – esmatasandi järelevalve teostamine rahapesu üle, muu hulgas teabe kogumine ja kriminaaltulu jälitamine. [6]
  • Finantsinspektsioon – vastutamine Eesti finantssektori läbipaistvuse eest. Turujärelevalve teostamine rahandussektoris, et tagada selle valdkonna usaldusväärsus ja stabiilsus. [4]
  • prokuratuur, kaitsepolitsei ja kohus – asutused, kes kuriteo asjaolude ilmnemisel peavad läbi viima kriminaalmenetlust. Kaitsepolitsei tegeleb peamiselt terrorismi rahastamise tõkestamisega, prokuratuur menetleb rahapesualaseid kuritegusid ning kohus otsustab kuritegudes süüdimõistmise üle.

Kaitstav õigushüve[muuda | muuda lähteteksti]

Kars § 394 eesmärk on pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu ja majandussüsteemi kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest. [7] Rahapesuna võib KarS § 394 lg 1 mõttes mõista selliseid RahaPTS § 4 lg-s 1 kirjeldatud tegusid, mis suunavad legaalsesse majandus- või rahakäibesse kuritegelikke vahendeid sellises mahus ja viisil, mis rahakäivet kahjustab. [8] Kuriteokoosseisuna on KarS § 394 paigutatud KarS-i 21. peatüki (majandusalased süüteod) 5. jakku (rahapesualased süüteod). Ka seadustehnilise paigutuse kohaselt peab rahapesu kahjustama eelkõige riigi majanduse normaalset toimimist. Kui rahapesu määratleda majandussüüteona, siis see tähendab, et rahapesu mõiste ei hõlma ainult konkreetsete isikute varaliste õiguste sfääri puudutavaid tegusid, vaid peab hõlmama ka majanduse normaalse toimimise kahjustamist. [9]

KarS § 394 piiritlemine KarS §-st 202[muuda | muuda lähteteksti]

Majanduse kahjustamise nõue on üks viise, mil moel on võimalik piiritleda KarS §-s 394 ja KarS §-s 202 sätestatud varavastast süütegu. KarS § 202 käsitleb süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist ja turustamist. Kars § 394 eesmärk on riigi rahandus- ja majandussüsteemi kaitsmine kuritegeliku varaga manipuleerimise eest, selle alla ei kuulu igasugune kuritegelikult saadud vara kasutamine, mille käigus on varjatud vara tegelik päritolu. Majanduse normaalse toimimise kahjustamist ei esine kuritegeliku päritoluga vara käitlemisel, mille eesmärk on vaid isiklik tarbimine.[10] Rahapesuga ei ole tegemist olukorras, kus kuritegelikul teel omandatud vara suunatakse lihtsalt vahetusse lõpptarbimisse (nt tarbeesemete ostmine). [11] Kui KarS § 202 puhul on nõutav esemeline identsus, siis rahapesu puhul sellist nõuet ei ole. Esemeline identsus tähendab seda, et nii algobjekt kui ka rahapesu objekt peavad olema samad. Rahapesu objekti nimetatakse saastunud ehk kontamineeritud varaks. Eristatakse algobjekti ja surrogaati – algobjekt on saadud vahetult kuritegeliku tegevuse tulemusel ning selle vahetamist muusse vormi (nt sularaha sissemakse arvelduskontole) nimetatakse surrogaadiks ehk rahapesu objektiks. Rahapesule on eriomane, et saastatus võib väärtusekandjaid mööda edasi kanduda ning seejuures võib algobjekt või surrogaat edasise surrogatsiooni korral saastuda, lakates sellega olemast rahapesu objekt. Näiteks saab tuua narkokuriteo tulemusena saadud sularahakupüüri, millega sooritati pangas sissemakse. See lakkab olemast rahapesu objekt ning saastunuks osutub kontol olev raha. Selline omadus eristab rahapesu kuritegu KarS §-s 202 sätestatud kuriteost. [12]

Self-laundering[muuda | muuda lähteteksti]

Self-laundering tähendab rahapesu kuriteo toimepanemist eelkuriteo toimepanija ehk kurjategija enda poolt. RahaPTS § 4 lg 1 punkti 2 kohaselt on rahapesuga tegemist ka siis, kui tegu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle vara omandamise, valdamise või kasutamisega, kui selle saamisel on teada, et see on saadud kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest. Tegelikkuses ei ole aga Eesti õiguses rahapesuna käsitatav kuritegelikust tegevusest saadud vara hoidmine, turustamine või omandamine, kui selle on toimepannud sama isik, kes pani toime rahapesu eelkuriteo – need süüteod on hõlmatud KarS §-ga 202.

Eelkuriteod[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkuritegu on tulutoov süütegu ning selle saab toime panna ükskõik millise muu kuriteo kaudu. Enne kui saab asuda rahapesu moodustavate tegude tõendamise juurde, tuleb tuvastada ja tõendada eelkuriteo toimepanek ja sellest tulu teenimine. Rahapesusüüteo eelduseks ja koosseisuliseks tunnuseks on eelkuritegu – ilma selleta ei ole võimalik rahapesust KarS § 394 lg 1 mõttes rääkida. [13] Eelkuritegude ringi piiritlemise osas on peamiselt kaks varianti, milleks on kas eelkuritegude nimekirja loomine või all-crimes approach. Eesti on valinud nendest kahest variandist viimase lähenemise, mis tähendab, et mistahes KarSi eriosas olev kuritegu võib olla rahapesu eelkuriteoks. [14] Seadusandja soovib all-crimes approach põhimõttega tagada rahapesus süüdimõistmise, kui on tõendatud, et rahapesu objekt pärineb eelkuriteost, seejuures pole seda vaja siduda konkreetse kuriteoga – näiteks kui rahapesus süüdistatav on toime pannud väga palju narkokuritegusid ning tal ei ole legaalseid sissetulekuallikaid. [15] Maailmamastaabis on palju riike, kus on nõutav, et rahapesu menetlusega paralleelselt menetletakse eelkuritegu. Kuna tihtipeale on eelkuriteo ja varjamistegevuse toime pannud isikud erinevad, on mitmetes riikides (nt Belgia, Ühendkuninrgiigid ja Holland) lubatud rahapesu kuritegu menetleda ilma samaaegse eelkuriteo menetlemiseta. Nendes riikides ei ole nõutav, et eelkuriteos oleks süüdimõistev otsus selleks, et menetleda rahapesukuritegu. Ka Eesti kohtupraktika kohaselt ei ole varasem süüdimõistev kohtuotsus eelkuriteo osas nõutav, vaid piisab sellest, kui rahapesukuritegu menetlev kohus tuvastab eelkuriteo koosseisu tunnused. [16] Seisuga 31.12.2018 alustasid Eesti uurimisasutused rahapesumenetlust 35 korral, kõige sagedamateks eelkuritegudeks olid kelmus ja arvutikelmus. [17]

Rahapesu mõju rahvusvahelisel skaalal[muuda | muuda lähteteksti]

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Organiseeritud kuritegevus on üks tegutsemisviise kurjategijatele, kelle eesmärk on tegeleda kuritegeliku tegevusega varalise kasu teenimise eesmärgil. Organiseeritud kuritegevuse rühmitustel võib olla kohalik (nt ühe linna piires), riiklik või rahvusvaheline (kui rühmituse tegevus toimub vähemalt kahes riigis) ulatus. Organiseeritud kuritegevuse oluline omadus, mida tuleb rõhutada rahapesuvastases võitluses, on selle globaalsus. Organiseeritud kuritegevuse rühmitused püüavad näidata legaalsena vara, mis pärineb kuritegelikust tegevusest (st eelkuritegudest), milleks kõige sagedasemini on narkootikumite või relvade käitlemine, prostitutsioon, väljapressimine, maksu- ning muud kelmused. Iga tegevus, mis püüab näidata kuritegelikul teel saadud vara legaalsena on suur oht finantssüsteemide turvalisusele ja stabiilsusele. [18]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesu on kaasaegses majanduses üks suurimaid ohte. Sellel on mitmeid negatiivseid tagajärgi: – finants-, kaubandus- ja maksusüsteemide normaalse tegevuse häirimine – korruptsiooni soodustamine – ausa äritegevuse ning konkurentsi põhimõtete rikkumine [19] Rahapesu ulatust maailmamastaabis on keeruline hinnata, ent selle mõju on märkimisväärne. ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) hinnangul on rahapesu objektiks igal aastal 2–5% rahvusvahelisest SKPst. Arvuliselt on see 715 miljardit eurot kuni 1.87 triljonit eurot igal aastal. [20]

Staadiumid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesukurjategijate peamine eesmärk on hägustada kuritegelikul teel saadud vara päritolu ning jätta mulje, et varal on seaduslik taust. Rahapesu koosneb ilma eelkuriteota kolmest põhistaadiumist, milleks on paigutamine, laotamine ja integreerimine.

Paigutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige esimesele faasile võib eelneda küberkuriteo teel saadud vara sularahaks või alternatiivseks maksevahendiks muundamine. Esimeses faasis paigutatakse kuritegelikust tegevusest saadud tulu finantssüsteemi, kus kasutatakse ülekanderaha või muid mitterahalisi finantsinstrumente. See etapp on kurjategijatele vahelejäämise seisukohalt kõige ohtlikum. Siin etapis keskendutakse sularahale ja krüptorahale, sest need on kõige tavalisemad varad, mida eelkuritegudest saadakse. [21]

Laotamine[muuda | muuda lähteteksti]

See etapp rahapesus on kõige keerulisem. Siin etapis kasutatakse mitmeid tehinguid, et peita varade päritolu – üks meetmetest on varade mitmeks osaks jagamine ning seejärel nende liigutamine mitme firma vahel, kasutades mitmeid kontosid. Tihtipeale kantakse raha pangaülekannetega offshore-riikidesse, kus seadused on leebemad. [21]

Integreerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Raha saamine siia etappi on rahapesijate peamine eesmärk. Viimases etapis tuuakse vara legaalsesse majandusse näiteks aktsiate, kinnisvara või ettevõtete ostmise kaudu. [22]

Seos terrorismi rahastamisega[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesul ja terrorismi rahastamisel on mitmeid sarnaseid jooni. Sarnasustest arusaamine aitab neid ennetada ja neid uurida. Tihtipeale on rahapesu ja terrorismi rahastamine kaetud sama seadusega, näiteks nagu Eestis, kus mõlema reguleerimiseks on sama õigusakt – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Rahvusvahelisus – nii rahapesust kui ka terrorismi rahastamisest on saanud rahvusvahelised kuriteod. Tihtipeale pannakse rahapesu eelkuritegu toime ühes riigis ja varjamistegevusi tehakse teises riigis. Ka terroristid hangivad raha erinevas riigis, kui see, kus terrorirünnakuid tavaliselt toime pannakse. Mõju finantssüsteemile – mõlemad kuriteod mõjutavad vähemal või rohkemal moel finantssüsteeme. Viisid, kuidas raha liigutatakse rahapesus ja terrorismi rahastamises, mõjutavad majandussüsteemi stabiilsust ja turvalisust. Seetõttu on EL direktiivide preventiivsed ja karistusõiguslikud meetmed väga olulised ning võimaldavad maandada riske, mida rahapesu ja terrorismi rahastamine kaasa toovad. [21]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 4.1. (I. Tibar)
  2. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015L0849
  3. Finantsinspektsioon. Rahapesu tõkestamine. https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/rahapesu-tokestamine
  4. 4,0 4,1 Eesti Pangaliit. Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis. https://pangaliit.ee/rahapesu-tokestamine/rahapesuga-voitlevad-organisatsioonid-eestis
  5. Finantsinspektsiooni järelevalvepoliitika rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. https://www.fi.ee/sites/default/files/201811/Finantsinspektsiooni_poliitikadokument.pdf
  6. Finantsinspektsioon. Rahapesu tõkestamine. https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/rahapesu-tokestamine
  7. P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 1.1. (I. Tibar)
  8. RKKKo, 13.12.2010. 3-1-1-68-10, p 16
  9. RKKKo, 13.12.2010. 3-1-1-68-10, p 115
  10. P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 202 komm 10 (J. Sootak)
  11. RKo, 27.06.2005. 3-1-1-34-05 p 25
  12. P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 4.2. (I. Tibar)
  13. RKKKo, 22.06.2015. 3-1-1-94-14, p 170
  14. RKKKo, 27.06.2005. 3-1-1-34-05, p 21
  15. P.Pikamäe, J. Sootak (koost.). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. ja ümbert. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 394 komm 3.2. (I. Tibar)
  16. RKKKo, 22.06.2015. 3-1-1-94-14, p 167.
  17. Aastaraamat 2018. Ülevaade rahapesu andmebüroo tegevusest 2018. aastal.
  18. UNODC. The Globalization of Organized Crime. A Transnational Organized Crime Threat Assessment. https://www.unodc.org/res/cld/bibliography/the-globalization-of-crime-a-transnational-organized-crime-threat-assessment_html/TOCTA_Report_2010_low_res.pdf
  19. John McDowell, Gary Novis. The Consequences of Money Laundering and Financial Crime. https://www.hsdl.org/?view&did=3549
  20. Europol. Money Laundering. https://www.europol.europa.eu/crime-areas-and-trends/crime-areas/economic-crime/money-laundering
  21. 21,0 21,1 21,2 OECD Money Laundering Awareness Handbook for Tax Examiners and Tax Auditors. http://www.oecd.org/ctp/crime/money-laundering-awareness-handbook-for-tax-examiners-and-tax-auditors.pdf
  22. Eesti Pangaliit. Rahapesu ja terrorismi tõkestamine. https://pangaliit.ee/rahapesu-tokestamine