Arutelu:Eestikeelne Vikipeedia

Artiklite jaoks erikeelsetest Vikipeediatest oleks tarvis kategooriat. Kas sobib näiteks: Kategooria:Vikipeediad eri keeltes? iffcool 10. mai 2008, kell 17:51 (UTC)

Pakun nimeks Vikipeediad keeleti. See sobituks paremini seniste kategoorianimetuste põhimõtetega.--Metsavend 10. mai 2008, kell 17:55 (UTC)

Minu poolest sobib. iffcool 10. mai 2008, kell 18:03 (UTC)

---

Arvan, et 55 000 sai täis 20. oktoobril. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:05 (UTC)

---

Kas see nädal on kõik eemal olnud peale minu? Ma jälgisin alati seda arvu juba kuu aega ja ootasid 55 000-det, aga kui see arv kätte tuli, siis mind polnud. Teised ka ei ole seda ära märkinud(või tähele pannud) nädala aja jooksul juba ja me ei teagi kuupäeva enam :( Kasutaja:Rim555 26. oktoober 2008, kell 14:10 (UTC)

Minu mäletamist mööda tegi Metsavend 55 000. artikli ja mainis seda resümees. Ei olnud meeles siia märkida. Katsun selle üles otsida. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:14 (UTC)

Jah, see oli Amritsar, 18. oktoobril. --Epp 26. oktoober 2008, kell 14:17 (UTC)

Ei, see oli pärast südaööd, 19. oktoobril. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:37 (UTC)

19. oktoobril kell 00.41. Arvan, et Sul ei ole kellaaeg õigesti seadistatud. Mul on millegipärast mulje, et mul on ta õige. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:39 (UTC)

Ma seadistasin täna kella ümber tõepoolest. Mul millegipärast ise ei läinud. Sinu oma on siis õige. --Epp 26. oktoober 2008, kell 14:41 (UTC)

Kui portaalide nimeruum tehakse, siis kõik portaali lehed kaovad sellest nimeruumist. Selles mõttes on artiklite statistika vale. --Tiuks 26. oktoober 2008, kell 14:29 (UTC)

Seda muidugi, aga kokkuleppeliselt arvestame praegust süsteemi. Mõni artikkel ju ka lihtsalt kustutatakse ja mõnda olevasolevat ei arvestata, sest seal pole ühtegi linki. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:37 (UTC)

miks see statistika "Vaata ka"-s on?--Hendrix 26. oktoober 2008, kell 14:51 (UTC)

Vaata ka all ei pea olema tabelid, vaid link Fransvannese arutelulehele. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:57 (UTC)

Arvatavasti tabeli viga. Andres 26. oktoober 2008, kell 14:59 (UTC)

Artiklite arv

Kas neid neid kuupäevi ja pealkirju ei võiks koguda kuskil asjakohasel lehel? Näiteks Vikipeedia:Statistika? Sellesse artiklisse need otseselt ei puutu. Pikne 21. juuni 2015, kell 00:16 (EEST)

Võiks küll. --Metsavend 30. juuni 2015, kell 19:43 (EEST)

---

Selle artiklite arvu loetlemise võiks viia eraldi lehekülje alla, nt Vikipeedia:Artiklite arv. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. veebruar 2018, kell 13:29 (EET)

On muide selline leht Vikipeedia:Statistika. --Pelmeen10 28. veebruar 2018, kell 14:50 (EET)

Pean kordama. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. mai 2018, kell 09:34 (EEST)

Minu arust on igati ok seda siin teha. Ivo (arutelu) 29. mai 2018, kell 11:20 (EEST)

Neptuuniumi ideega võiks ju päri olla, kui suudaksin mõnda põhjust lugeda. Seni jään nõusse Ivoga. --kanakukk (arutelu) 31. mai 2018, kell 09:42 (EEST).

Toetan N. ideed sajaprotsendiliselt. Milleks koormata siinset nii mahukat arutelu? Kui annab hakkida, alati poolt.--Hirvelaid (arutelu) 31. mai 2018, kell 11:04 (EEST)

See ei koorma siinset lehte grammigi rohkem, kui see koormaks mõnda teist lehekülge. Ning koos igasugu lisamärkustega on see niigi pigem arutelulehekülje materjal (nt kuna artikliloendur annab erinevatele inimestele sageli erinevaid artikleid selleks ümmarguseks numbriks). Ning üldse oleme harjunud, et see on siin. Miks muuta? Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjust? Ivo (arutelu) 31. mai 2018, kell 14:15 (EEST)

Artikli arutelu ei ole mõeldud Vikipeediat puudutva üldstatistika kuvamiseks, vaid konkreetse artikli sisu üle arutlemiseks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 15. oktoober 2018, kell 17:02 (EEST)

Nõus eelkõnelejaga. Andres (arutelu) 5. aprill 2019, kell 11:23 (EEST)

Tõstsin artiklite loetelu ja sellega seotud kommentaarid lehele Vikipeedia arutelu:Statistika. --Pikne 7. aprill 2019, kell 13:31 (EEST)

Artikli sisu

Minu meelest ei paku kõik siin sisalduv entsüklopeedilist huvi. Puudub ka selge struktuur. Andres 21. august 2010, kell 17:59 (EEST)

Tahaks seda jälle öelda. Andres 26. detsember 2010, kell 11:23 (EET)

Vähemasti struktuur on minu arvates küll vägagi selge. Selle üle, kas kõik siin just entsüklopeedilist huvi pakub, annab alati vaielda, kuid kuskil tuleks see info siiski ära mainida. Ivo 26. detsember 2010, kell 12:06 (EET)

Selleks on Vikipeedia nimeruum. Andres 26. detsember 2010, kell 17:40 (EET)

Ka minu meelest on siin asju, mis sellesse artiklisse ei sobi. --Epp 26. detsember 2010, kell 18:44 (EET)

Minu meelest me teeme siin sama, mida me teistele sageli ette heidame. Andres (arutelu) 17. mai 2012, kell 07:10 (EEST)

See on endiselt aktuaalne. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 13:52 (EEST)

Olgu see pealegi aktuaalne. Kui aga kommentaarid on nii umbmäärased, et pole võimalik aru saada, millest täpselt jutt käib, siis ei ole võimalik sel teemal isegi aru pidada. Rääkimata artikli muutmisest. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 14:34 (EEST)

Kuidas nii? Allpool on mitmes kohas sellest konkreetsemalt juttu. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 17:28 (EEST)

Minu meelest pole siin kuskil olnud korralikku kirjeldust selles kohta, mis täpselt on ülearune. On ainult ülimalt umbmäärane jutt, millega sellisel tasandil võib väga lihtsalt mitte nõustuda. Vaata ka nt minu kommentaari 21. juuni 2015, kell 13:01.

Kui siia arutelulehele on tülikas mingeid konkreetseid kommentaare tekitada, siis võta see lehekülg, logi sisse ja kirjuta kommentaarid otse artikli peale. Näide

Lisaks häirib mind sügavalt Epu jutt selle kohta, kuidas siin on mingi kantseliit ja halb stiil. Kasutaja Kuriuss vaatas artikli üle ja tema sõnul pole sellel keeleliselt kohe kindlasti neid vigu küljes, mida Epp väidab siin olevat. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 17:40 (EEST)

Keele kohta ma ei taha midagi öelda, aga Pikne võtab asja hästi kokku: "Siin on juttu, mille kohta puuduvad sõltumatud allikad. Siin on blogilaadset ülevaadet oma tegemistest. Siin on originaaluurimust. Siin on juttu, mis eestikeelse Vikipeedia tegeliku kajastuse ja tegelike käsitluste taustal on ebaoluline. Siin on rohkelt linke artikliruumist välja." Olgu, see, mis on oluline ja mis mitte, on võib-olla subjektiivne, aga igal väitel peavad olema sõltumatud, mitte Vikipeedia-sisesed allikad (muidu on see originaaluurimus, ja ka siis, kui allikaid üldse pole). See ongi kõige olulisem, täiesti objektiivne punkt. See on alati niigi näha, seda ei pea näpuga näitama. Selliseid asju ei tohi artiklis olla, küll aga võivad need olla kuskil teises nimeruumis, ja välislinkide alla võib lingi neile panna. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 17:55 (EEST)

Tsiteerin kasutajat Kyng: "Vikipeediast endast kirjutamisel on lubatud viidata vikipeediale endale." See, et siin on juttu, mille kohta pole väidetavalt sõltumatud allikaid, ei puutu mitte kuidagi artikli sisusse. Ja ma tahaks väga näha, mis on need "tegelikud käsitlused" eestikeelse Vikipeedia kohta. Mulle tundub, et miskipärast pole neid Vikipeedia pressiülevaate lehel loetletud. Ning artiklinimeruumist välja viivaid linke on vaid käputäis ja sellisel kujul pean vähemalt mina neid kohaseks (st need saab alati paigutada viideta alla, aga see oleks lugeja seisukohast ebamugav). Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 18:31 (EEST)

Ei ole nõus, et artiklis Vikipeediast võib viidata Vikipeediale. Nõus Andresega, et on vaja sõltumatuid allikaid ja muu materjal sobiks paremini teise nimeruumi. Siselingid, mida tõesti vaja on, võiksid olla "Vaata ka", mitte välislinkide ega viidete jaotises. Adeliine 5. august 2016, kell 18:38 (EEST)

Vikipeedia ei ole Vikipeedia tegijate jaoks sõltumatu allikas. Vikipeediast enesest võib minu arvates võtta ainult väga olulisi andmeid, mida ka teised ei saa kuskilt mujalt, näiteks käsilolevate artiklite arv. Kuigi igasuguseid üksikasju on palju, tuleb nendega piiri pidada, sest muidu me näitame Vikipeediad olulisemana, kui ta on. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 19:01 (EEST)

Kuidas täpselt on nt see või see lehekülg sobimatu? Olete te üldse vaadanud, mille ja kuidas me siin vikis tavaliselt viitame? Need lehed on ikka väga asjalikud võrreldes paljude esitatud viidetega (rääkimata üldse sagedasest viitamata jätmisest) ning kuna meil puudub võimalus mõjutada seal esitatud statistikat eestikeelse Vikipeedia kohta, siis on need nii sõltumatud allikad kui üldse võimalik (misiganes väline allikas saab võtta ikka ainult neid aluseks ja ei midagi muud). Ja olete üldse pilgu peale visanud, mis allikatele siin artiklis viidatakse? Siin ongi viidatud ainult statistikalehekülgedele ja välistele allikatele. Sisuliselt püüate siin väita, et me tohime kirjutada nt TEA entsüklopeediast, aga ei tohi kajastada eestikeelset Vikipeediat. See on jaburus.

Näitame vikit liiga olulisena? wikipedia.org on külastatavuselt 6. veebilehekülg maailmas (seega ikka kuradi oluline) ja Eestis viimase seisuga ([1]) 9. kohal aga on olnud ka hulga kõrgemal (samas... praegu on suvi ning (üli)õpilased moodustavad lugejate põhiosa). Üle kolmandiku neist Eestist lähtuvatest päringutest tuleb eestikeelse Vikipeedia peale ja seega on nimetatud sait enimkülastatud veebilehtede seas Eestis (ning kaugelt loetuim entsüklopeedilise sisuga asi tänases Eestis). Oleks eestikeelse Vikipeedia kasutamise kohta kunagi mõnda uuringut tehtud, saaks seda artiklid oluliselt laiendada. Tähtsus on olemas. Allikaid on puudu. Ja mis puutub topeltstandarditesse, siis siin on kirjutatud bussipeatustest, tundmatute koduloolaste välja antud brošüüridest, jms – erinevalt neist on valdav osa Eesti elanikke kuulnud eestikeelsest Vikipeediast ja seda isegi kasutanud. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 19:28 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘"...ikka kuradi oluline...", "Olete te üldse vaadanud, mille ja kuidas me siin vikis tavaliselt viitame?", "...kaugelt loetuim...", "...esinevalt neist..." —???—Pietadè (arutelu) 5. august 2016, kell 20:00 (EEST)

Ja see oli vajalik misjaoks? Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 20:13 (EEST)

Jah, nendelt lehtedelt, millele Sa viitasid, võib olulisi andmeid võtta, kuid nähtavasti ka mitte nii, et võtame kõik, mis seal on. Seda ma ju räägingi, et selliseid olulisi asju nagu artiklite arv saabki tõendada ainult Vikipeedia enda andmetega ja teised võtavad ka sealt. Probleemid on ikka Vikipeedia siseasjadega, mis laiemat huvi ei paku. Neid ei tohiks siin minu meelest olla. See, et teised kajastavad, ongi selle huvi näitaja. Ainult erandjuhtudel tohiks pildi täielikkuse huvides mainida midagi olulist, mida mujal ei kajastata. Meil ei oleks võimalik mitte midagi kirjutada TEA entsüklopeedia siseelust, nende suvepäevadest, infokogumisretkedest jne. Kui nad ise ei avalda ja ajakirjanikud ka välja ei nuhi, siis me seda ei tea ega peagi teadma. Ja ka sel juhul, kui me paneksime kõik kirja, mis nende kodulehel on, näitaksime toda entsüklopeediat olulisemana, kui ta on. Kui oleks sõltumatuid allikaid, siis võiks muidugi rohkem infot esitada.

Probleemid selle artikliga siin on teistsugused kui teiste artiklitega. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 20:14 (EEST)

Needsamad "siseasjad" on just need, mille juures on kasutatud välisallikate viiteid. Kui jätta kõrvale möödaminnes tehtud mainimised, siis ongi Eesti ajakirjanduses Vikipeediat kajastatud just seoses erinevate võistluste jms (ning mõni võistlus, nagu Wiki Loves Monuments, on tegelikult ka eraldiseisvalt oma artikliks piisavalt tähelepanuväärne). Kui Eesti meedia on pidanud vajalikuks nende kohta artikleid avaldada, siis võime ka siin artiklis neid mainida. Ivo (arutelu) 5. august 2016, kell 20:23 (EEST)

viki sünnipäeva arutelu

Kui siin on alguse kuupäevaks 24. august 2002, siis miks on ingliskeelses Vikipeedias nimetatud 24. juuli 2002? Ivo 25. august 2010, kell 20:00 (EEST)

Ei tea. Arvan, et seal on viga. Andres 25. august 2010, kell 20:51 (EEST)

Võib ka õige kuupäev olla, sest uue viki tekitamine on ajaliselt varem kui esime kirjutis

sellesamatses loodud asjanduses ning veel varem on taotlus uus viki tekitada. suwa 27. oktoober 2010, kell 08:59 (EEST)

Pealkiri

Kas artikli pealkiri peaks olema Eestikeelne vikipeedia (vikipeedia kui üldnimi, mitte pärisnimi)? Taivo 22. märts 2011, kell 14:28 (EET)

Minu meelest ei ole sellist üldnime nagu vikipeedia. Adeliine 22. märts 2011, kell 14:37 (EET)

Sõltub põhjendusest. Minu meelest pigem ongi üks pärisnimeline Vikipeedia, mis on välja antud erinevates keeltes. Kui on olemas üldnimetus vikipeedia, siis võiks see tähendada pigem igasugust vikitarkvara kasutavat võrguentsüklopeediat. 193.40.10.180 22. märts 2011, kell 14:38 (EET)

Iga vikitarkvara kasutav entsüklopeedia ei saa olla vikipeedia, sest Vikipeedia on kaubamärk. Adeliine 22. märts 2011, kell 14:57 (EET)

Kuidas kaubamärgiks olemine takistab samakõlalise üldnimetuse kasutamist (nt minu pakutud tähenduses)? 193.40.10.180 22. märts 2011, kell 15:19 (EET)

Eestikeelse Vikipeedia väärtus

Alajaotus "Eestikeelse Vikipeedia väärtus" ei sobi sellisel kujul siia, sest tegu on kirjutaja seisukohaga. Vikipeedia saab ainult seisukohti refereerida. See jutt võiks olla näiteks Ivo Vahuri kasutajalehel. Andres 10. aprill 2011, kell 08:50 (EEST)

Mis osas on tegemist seisukohaga? Argumenteeri. Eesti elatustaset ja sellega seonduvat peegeldavad vastavad ÜRO näitajad. Sellest tulenevad ka asjatundjatega seonduv ja nende elulised võimalused (vaba aeg ja sissetulek). Head artiklid on välja valitud ja nende arv on teada. Nendega tutvumisel selgus, et neist vaid heal juhul viiendik on enam-vähem korralikult viidatud. Rääkimata sellest et neist ükski ei käsitlenud üldmõistet (artikkel Hulk oli välja arvatud) ja vaid vist üks kaugemat ajalugu. Kolm neist olid seotud Paide piiramistega. Kus on siis kõrgetasemelised tegijad, kui isegi tulemusi pole? Sellised tulemused, konkreetse eelistamine abstraktsele ja anonüümsus on ju omased asjaarmastajatele. Välja on toodud et reeglina ei saa oodata. See tähendab et on ka erandeid. Kas iga andmetele tuginev kokkuvõte on seisukoht? Siis on ju enamik artikleid seisukohad. Või peab täpsustama, et tegemist on peamise (oluliseim, tähtsaima vmt) väärtusega. Kuidas ei ole tegemist väärtusega, kui see juhib kergemini juba tõesti väärtuslike andmete juurde? On see seisukoht või nending või tõsiasi? --Ivo Vahur 10. aprill 2011, kell 11:12 (EEST)

Kui rääkida sisuliselt, siis nii nagu Eestil peab jätkuma niipalju asjatundjaid, et vähemalt aru saada, mida mujal räägitakse, on meil võimalik heade artiklite loomisel toetuda teistes Vikipeediates juba tehtud tööle, tarvitsemata neid otsast lõpuni ise koostada. Andres 10. aprill 2011, kell 08:53 (EEST)

Mida tähendab peab jätkuma ja on meil võimalik? Hoopis sellised tinglikkused on seisukoht ja ei sobi ka artikli aruteluleheküljele. --Ivo Vahur 10. aprill 2011, kell 11:12 (EEST)

Ma ei pretendeerigi ju muule kui seisukohale. Püüan selgitada, mida ma silmas pean. Kuigi Eestis ei saa olla igal kitsamal alal tipptasemel tegijaid, sest meil ei jätku inimesi, püütakse teha vähemalt nii, et meil oleksid inimesed, kes saaksid aru, mida tipptasemel tehakse. Analoogselt ei pea me kõiki häid artikleid ise koostama, vaid võime kasutada teistes keeltes juba tehtud tööd. See on lihtsam ülesanne. Andres 10. aprill 2011, kell 13:03 (EEST)

Aruteluleheküljele sobivad (peaaegu) igasugused seisukohad – selleks arutelulehekülg ongi.

Siin olen ma täielikult Andrusega nõus ja soovitaksin selle alajaotuse ümberpaigutamist kasutaja alamlehele. Ivo 10. aprill 2011, kell 11:16 (EEST)

Sellised seisukohad sobivad üldise arutelu leheküljele. Siin pole need töised, sest sellist asjasse mittepuutuvat juttu võib kirjutada lõputult. Nõusolek pole argument. Ootaks argumente, viiteid, tõendeid, jmt. See tähendab asjakohast. Või tuleb see lõik täiendada viidetega. ÜRO andmetele, haritlaste arvule ja proportsioonile elanikonnast, viitega headele artiklite lehele jmt? Eesti Vikipeediat ma ülaltoodud sihil töövahendina kasutangi. Kuidas pole tegemist väärtusega, kui see juhib juba tõesti väärtuslike andmete juurde? Või pole vaja seda teadvustada? Või on vaja täpsustada millise väärtusega on tegu ja lisada sellele teisi väärtusi. Ülesehitada ja kaastööd teha on raskem, kui lihtsalt mahakiskuda. --Ivo Vahur 10. aprill 2011, kell 11:29 (EEST)

Kuidas ei ole töised? Tegu on sisulise vastuväitega sellele, mida Sa artiklis kirjutasid.

Vaevalt keegi eriti vaidleks sellega, et need väärtused on olemas. Sina aga kirjutad sellest, milliseid väärtusi Vikipeedialt tuleks (reeglina) oodata, milliseid mitte. (Nii saan mina Su jutust aru.) See aga on vaieldav. Andres 10. aprill 2011, kell 13:08 (EEST)

See on sinu uurimus, sinu arvamus ju järeldused. Arvustuse või hinnangute alaosa annaks adekvaatse pildi, kui seal viidatakse kokkuvõtvalt võimalikult paljudele autoriteetsetele seisukohtadele. 90.190.114.172 10. aprill 2011, kell 11:59 (EEST)

Vikipeedia saab esitada ainult fakte, mitte hinnanguid. Hinnanguid saab ainult kirjeldada, kui nad on märkimisväärsed. Me ei saa rääkida väärtustest kui faktidest, ja faktidest ei saa vaieldamatult järeldada väärtusi ja norme.

Arutluse faktiline osa enam-vähem vaieldamatu. Asi pole üldse selles. Andres 10. aprill 2011, kell 12:55 (EEST)

Lihtsalt pakkusin välja, mida analoogset siin võiks olla. Kuidas see pole fakt, et arvustajad üht või teist arvavad (millised on hinnangud)? Muidugi peaks hinnangud olema märkimisväärseda ja nende põhjal ei tohiks ise järeldusi teha. 90.190.114.172 10. aprill 2011, kell 13:48 (EEST)

Eelnev ei olnud vastus Sinu repliigile. Sinuga ma ei tahtnud vaielda. Seepärast alustasin päris uuelt realt. Andres 10. aprill 2011, kell 14:07 (EEST)

Seega ei saagi eestikeelselt Vikipeedialt reeglina oodatagi ei kõrgetasemelisi erialalisi tegijaid ega artikleid.

See on minu meelest esiteks non sequitur. Jutt on ju sellest, et kõrgetasemelisi erialalisi tegijaid, kes eesti keeles kirjutaksid või eestikeelseid artikleid toimetaksid, on vähem kui näiteks inglise keele puhuks. Aga see ei tähenda, et neid ei võiks oodata. Samuti ei pea kõrgematasemelised Vikipeedia artiklid olema koostatud kõrgetasemeliste tegijate poolt, sest on võimalik eeskujuks võtta teistes keeltes kirjutatud kõrgetasemelised artiklid. Teiseks on öeldu nii ebamäärane ("reeglina", "ei saa oodata"), et see on peaaegu sisutu.

Ajaviitmise asemel korralikult viidatud väheste heade artiklite kirjutamise asemel, mida asjaarmastajatelt ei saa eeldadagi,

Siin tundub olevat süntaksiviga, mistõttu öeldu pole hästi arusaadav. See aga, et asjaarmastajad ei võiks kirjutada korralikult viidatud häid artikleid, saab vaevalt faktidega põhjendada.

Just see – korralikele artiklitele ja nende andmetele juurdepääsu võimaluse teostamine – on ka järgnevate põlvkondade teadmiste ja maailmapildi tekke oluliseks aluseks ja eelduseks. Ning väärtustab nii Vikipeediat kui ka selle tegijaid.

See on ilmselgelt kirjutaja isiklik arvamus.

Teine väärtus, mida eestikeelne Vikipeedia saaks ja peaks teostama ning mida teised ta eest ära teha ei saa, on Eesti-ainelised artiklid.

Vaevalt keegi sellele eriti vastu vaidleb, kuid seegi pole fakt. Andres 10. aprill 2011, kell 12:55 (EEST)

Ykskõik, kui tipptasemel keegi Vikipeedia tegijaist on, praktikas peab ta raiskama oma aega säherdusele sogale nagu see siin, millel puudub igasugune sisuline väärtus, rääkimata sellest, et "kaasautor", kes kipub kirjutama "väärtustest", valdaks isegi eesti keele õigekirja. Mis tulemusi me saame oodata, kui yks grafomaan solgib päevas rohkem artikleid kui keegi parandada jõuab? Ma olen igati selle poolt, et Vikipeedias tervitataks uusi kaastöölisi ja oldaks nende suhtes tolerantsed. Aga sel tolerantsusel on piir ja minu arvates on see ammu yletatud. Vikipeedia ei ole hooldekodu ning kui kellelgi puudub vähimgi arusaam sellest, mis on entsyklopeedia ja mis nõuetele peaks vastama entsyklopeediline tekst, ei tuleks minu meelest ta lõputut loba taluda. --Oop 10. aprill 2011, kell 16:29 (EEST)

Ta võttis oma teksti ise välja. Andres 10. aprill 2011, kell 16:50 (EEST)

Graafik

Miskipärast näitab graafiku vana versiooni, kuigi sama nime all on uuem, mida näeb, kui graafikul klikata.--Kk 10. juuni 2011, kell 07:41 (EEST) Artiklis esitatud graafik "VikiArtiklitearv.jpg" ei uuene, kui kasutaja ei rakenda "full refreshi" (ctrl+F5). --kanakukk 10. juuni 2011, kell 13:28 (EEST).

Tänati Vikipeediat

Täna, 20. juunil 2012 toimunud Otepää Gümnaasiumi lõpuaktusel tänasid lõpetajad oma vanemaid, õpetajaid, aga ka Google'it ja Vikipeediat. Palusin kõne teksti. Lubati saata. Valju (arutelu) 20. juuni 2012, kell 18:49 (EEST)

ilus emakeel

Hetkel on kirjutise alguses „... See sai alguse 24. augustil ... ” Ma pole säherduse keelekasutusega päri, kirjatükid ei algata end iseeneslikult, seda kas hakati kirjutama või alustati teose loomist jne... suwa 25. jaanuar 2013, kell 09:23 (EET)

Sõnastame siis ymber. --Oop (arutelu) 25. jaanuar 2013, kell 12:19 (EET)

Tühistasin muudatuse, kuna eestikeelne Vikipeedia ei ole Eesti veebisait  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu 4. september 2013, kell 19:09 (EEST)

---

Artikkel 121000 oli tegelikult Lühike tänav (Tallinn), mille ma kirjutasin 16. veebruaril kell 00:04. Seejärel kustutati ajavahemikus 00:25-00:30 artikli Gerli Nõmm sisu, mille tulemusel artiklite arv langes ajutiselt 120999-ni (artikkel taastati kell 08:12). Artikkel Maximilian Schell kirjutati alles 01:03. 90.191.119.98 16. veebruar 2014, kell 09:24 (EET)

See märkus tuleb viia ülespoole, muidu seda ei panda tähele. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 11:21 (EET)

---

Leian, et osa selle artikli sisust ei vasta Vikipeedia artikli nõuetele ning tuleks üle kanda Vikipeedia nimeruumi. Andres (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 11:21 (EET)

Minu meelest siin praegu peaaegu polegi midagi kohast. Kui enesetutvustus, pooleldi originaaluurimuslik ja (mittevikipedistide jaoks) pooleldi ebaoluline statistika ning oma pressiteadetel põhinev välja jätta, siis ehk annaks kirjutada midagi kriitikast. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 11:54 (EET)

Vikipeediast endast kirjutamisel on lubatud viidata vikipeediale endale. AINUS erand.--Kyng (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 13:46 (EET)

Arusaadav, et kui ehk on oluline mainida mitu märksõna Vikipeedias on, siis Vikipeedia on ise selle kohta algallikas. Aga muus osas, misjaoks selline erand peaks olema? See, et need asjad, mis siin praegu kirjas on, saab viidata, ei tee neid ju iseenesest tähelepanuväärsemaks ega olulisemaks. 90.190.114.172 16. veebruar 2014, kell 13:55 (EET)

Ma ei leia, et siin midagi ebaolulist oleks. Kyng (arutelu) 16. veebruar 2014, kell 17:39 (EET)

Isegi kui püüaksid vaadata Vikipeediale kõrvalseisja rollist? Redaktsioone ja kasutajaid puudutav statistika on üsna spetsiifiline ja mõnele Vikipeedia kirjutajale huvi pakkuv asi, laiemalt sellele minu meelest tähelepanu ei pöörata, kui midagi sellist just jällegi mõnes pressiteates esile pole tõstetud. Ja neid vikipedistide pilte vaatavad võib-olla vikipedistid ise härdustundega, ehk nagu oma perepilte, aga laiemat tähelepanu ka need ja seonduv jutt minu meelest ei pälvi. 90.190.114.172 21. veebruar 2014, kell 19:26 (EET)

Minu arvates pole siin samuti midagi ebaolulist.

Ma ei mõista statistikat puudutavat kommentaari. Sama hästi võiks väita, et tuleks TEA entsüklopeedia artiklist välja võtta tellijate arv või Eesti Entsüklopeedia artiklist kaastööliste ja artiklite kohta käivad numbrid.

Kui meil oleks mõne trükientsüklopeedia toimetajakolleegiumist pilte, siis need sobituksid suurepäraselt vastavatesse artiklitesse. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2014, kell 20:19 (EET)

Arvad, et peaks kirjutama ka Tea kirjastuse suvepäevadest? --Epp 21. veebruar 2014, kell 20:23 (EET)

Need arvud ei ole ju võrreldavad, TEA tellijate arv on leidnud suuremat kajastust kui ükskõik milline Vikipeedia statistiline näitaja. Ehk vaid artiklite arv on see, mida ka Vikipeedia puhul sagedamini mainitakse. TEA entsüklopeedia kohta pole püütud konstrueerida suvalist lihtstatistikat näiteks selle kohta, millised toimetajad kamba peale mitut artiklit on kirjutanud. Ja trükientsüklopeedia konkreetsed vastutavad toimetajad ei ole Vikipeedia abstraktne kaastööliskond. Sellise võrdlusega püütakse lihtsalt ennast kõrgemale tõsta. 90.190.114.172 22. veebruar 2014, kell 10:58 (EET)

Me peaksime iseendast kirjutamisega eriti ettevaatlikud olema. Mulle tundub küll, et see artikkel jätab meist mulje kui enesepromojatest. Andres (arutelu) 22. veebruar 2014, kell 09:37 (EET)

Ajajoon

Võtsin välja ajajoone artiklite arvu muutumisest ja lisasin selle siiasamasse arutellu alajaotusesse "Artiklite arv". Sisuliselt dubleerib see artiklisolevat graafikut ja suurt midagi juurde ei anna. Ivo (arutelu) 2. mai 2014, kell 20:33 (EEST)

Mõned numbrid

• 10 kõige pikemat lehekülge: [2]
• 10 kõige kauem muutmata lehekülge: [3]
• 10 (esimest) lehekülge, millele ei viita mitte ükski teine lehekülg: [4]
• 10 (esimest) lehekülge, millel pole ühtegi vikilinki: [5] (osadel siiski on mõni vikilink miskipärast)
• 10 kõige enama kategooriate arvuga lehekülge: [6]
• 10 kõige enam lingitud lehekülge: [7]
• 10 kõige suurema muudatuste arvuga lehekülge: [8]
• 10 kõige rohkem kasutatud malli: [9]
• 10 kõige lühemat lehekülge: [10]

Tundub, et päringute tulemused pole alati päris samad, vaid üldjoontes samad. Siin on veel mõned näitajad, mille järgi saab päringuid esitada. Taavi (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 00:38 (EEST)

Seda API-värki saab vist väliste rakenduste jaoks kuidagi kasutada. Aga meil on ju erilehed nende nimekirjade jaoks. Adeliine 24. oktoober 2014, kell 01:05 (EEST)

Jah, see on välistele rakendustele. Kõik need asjad minu meelest erilehtedel ei kajastu, kuigi võin eksida. Taavi (arutelu) 24. oktoober 2014, kell 01:18 (EEST)

10... lingid ei toimi. --.Toon (arutelu) 29. oktoober 2016, kell 14:10 (EEST)

---

On olemas sügavuse näitaja, mis meil ei ole kuigi suur. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 22:07 (EET)

Sellesama sügavuse näitaja järgi oleme 100 000+ artikliga vikide seas 30. kohal ehk isegi kõrgemal kui artiklite arvu järgi (43) ning samal pulgal katalaanidega, kes on oma viki kallal väga head tööd teinud (+ nad on kõik olulisemad põhimõisted katnud väga põhjalike artiklitega).

Seesama sügavuse näitaja on minu arvates aga väheinformatiivne. Põhjused:

• seda kergitab kõrge mitteartiklite arv, mis meil ei ole niiväga üles aetud (näiteks ei täida me artiklite arutelulehekülgi hinnangutega ja ei kirjuta kasutajate aruteludesse automaatsõnumeid);
• seda kergitab samuti kõrge muudatuste arv (nt veab seda üles vandalism, kuid meil on see ikka võrdlemisi väike; samuti tundub mulle (mis võib aga olla ekslik), et meil on keskmise muudatuse maht suurem, kui paljudes teistes vikides);
• lisaks pole ma päris kindel, et kuidas see "Stub-ratio" leitakse. Meil on palju lühikesi artikleid teemadel, millest polegi palju rohkem kirjutada. Seega ütleksin, et need on põhjalikud, aga mahult võivad kergelt sinna pisiartiklite klassi jääda.

Kui eelnevalt kah arvesse võtta, siis selle näitaja järgi oleme ikka väga tublid.

Arenguruumi on aga muidugi kõvasti ning meil on probleemiks ikkagi probleemse sisu kõrge %.

Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 02:40 (EET)

Jah, ma lihtsalt mõtlesin, kust Pietade selle võis võtta.

Kusagil oli naabrite enesekirjeldus ja võrdlus, Vikide suhtes (V meediakajastuse artikkel) —Pietadè (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 13:46 (EET)

Artiklite arv on ka väheinformatiivne, eks sellepärast see sügavuse näitaja ongi kasutusele võetud. Aga selle olemust on raske haarata. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 09:28 (EET)

Ma olen nõus sellega, et puhtalt artiklite arvu vaatamine pole piisav ja peaks olema ka mingi hinnang sisukusele. Lihtsalt see praegune metoodika on minu arvates selle leidmisel väga-väga sügavate puudustega. Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 13:13 (EET)

Milline täpselt? Seal on loetletud pea kõik vähe olulisemad Vikipeedia mainimised.

Kui pead silmas lätlaste eneseõigustust, siis mida tarka neil öelda oli. Seda, et "oleme jah eestlastest ja leedukatest kehvemad"? Neil on poole vähem aktiivseid kaastöölisi kui meil. Olgu neil kui kõva tahtmine tahes, selle pealt lihtsalt ei ehita meiega võrreldavat asja valmis. Meil on isegi osa Lätiga seotud teemasid paremini kaetud kui neil. Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 14:13 (EET)

---

Kas 2004. aasta rekord oli 24 artiklit kuus? Päevas ehk? Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 09:33 (EET)

Õige märkus. Päevas on õige. Parandasin. Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 13:13 (EET)

Minu meelest 1000 artiklile lähenemine ei kasvatanud aktiivsust. Aktiivsus hakkas kasvama siis, kui mina hakkasin tegutsema. Aprilli alguses oli üle 300 artikli, ja kuni 1000-ni ma tegin ise valdava osa artiklitest. 1000 juures ma olin üksi, kolm uut regulaarset tegijat tekkis pisut hiljem, kohe pärast kolmepäevast Vikipeedia maasolekut ja uuele programmile üleminekut. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 09:39 (EET)

Seda ei ole võimalik neist numbritest välja lugeda, kes neid artikleid kirjutas. Kui teisi polnud, siis järelikult oli just sinu aktiivsem tegutsemine see, mis artiklinumbrit paisutas. Näha on vaid seda, et kuskil pooletuhande juures hakkas uute artiklite tekkekiirus võrreldes varasemaga oluliselt kasvama ning teine oluline tõus oli jaanuaris 2004. Kuna ainult sina tead sellest ajast lähemalt, siis oleks väga tervitatav, kui sa sel teemal kuskile mõned ülestõhendused teeksid, et jäädvustada eestikeelse Vikipeedia varast ajalugu. Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 13:13 (EET)

Tõepoolest, aeg on käes. Andres, Ahsoous ja Oop võiksid ühiselt kirjutada raamatu "Vikipeedia esimesed kümme aastat". See aitaks ka populaarsust tõsta. Hirvelaid (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 14:45 (EET)

Tahtsin ainult öelda, et "1000 artikli piirile lähenemine kasvatas aktiivsust" ei ole õige, sest põhjuslik seos puudub. Või siiski, võib-olla mingi mõju oli. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 16:41 (EET)

On nüüd parem?

Võib ka lihtsalt piirduda ühe postitusega WMEE blogisse eestikeelse Vikipeedia algusaegadest. :) Ivo (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 19:19 (EET)

Piinlik artikkel

Minul on häbi sellise artikli pärast. Aga paistab, et see kuulub isiklikult kasutajale Kruusamägi. Siis peaks selle mingisse teise nimeruumi teisaldama. Sellest ma ka aru ei saa, et sõnade "ning" ja "aasta" kasutamine on halb stiil, aga selline jube kantseliit või ei teagi, kuidas seda nimetada, tunnistatakse kõlblikuks. --Epp 20. juuni 2015, kell 13:20 (EEST)

Mind häirib jälle see, kuidas Sina pidevalt iga artikli päisesse toimetamise märkusi laiatad. Nagu need muudaksid mõnda artiklit kuidagi paremaks. Ainuke asi, mida sellega saavutada, on kasutajate minemapeletamine artiklite loomise juurest, sest mitte miski ei näi olevat piisavalt hea ja selle nn headuse saavutamine ei näi olevat ka kellelgi eesmärgiks.

Seda artiklit siin on keeleliselt üle vaadanud õige mitu kasutajat. Muuhulgas ka näiteks Kuriuss, kelle heades keeletoimetamise oskustes ma ei kahtle. Kui tahad selle artikli arengule kaasa aidata, siis muuda neid lauseid, mille sõnastusega sa rahul ei ole. Muuda kasvõi ainult mõnda. Praegu pole aga kellelegi aru saada, mida täpselt sa artiklile ette heidad. Mida täpselt peaks parandama. Ivo (arutelu) 20. juuni 2015, kell 15:40 (EEST)

Eks ette heidetakse eelkõige seda sama, millest eespool detailsemalt juttu on olnud. Siin on juttu, mille kohta puuduvad sõltumatud allikad. Siin on blogilaadset ülevaadet oma tegemistest. Siin on originaaluurimust. Siin on juttu, mis eestikeelse Vikipeedia tegeliku kajastuse ja tegelike käsitluste taustal on ebaoluline. Siin on rohkelt linke artikliruumist välja.

Siin on ka asju, mida saaks artiklis kasutada, aga esialgu oleks küll jah parem ta kuskile mujale tõsta. Ivo võta äkki enda alamleheks? Pikne 21. juuni 2015, kell 00:16 (EEST)

Epp on antud juhul rõhutanud peaasjalikult ikka keelelise toimetamise vajadusest ning sellele vaidlen küll selgelt vastu.

Artiklis olevale on kerge ette heita originaaluurimuslikku lähenemist, kuid see ei ole ülearu originaaluurimuslikum, kui mõni lihtsalt põhjalikult koostatud artikkel. Samuti ei aita grammigi sellised umbmäärased kommentaarid, mis viitavad, siin on kuskil midagi sobimatut, aga ei too välja konkreetseid näiteid. Nii ei saa mõistlikku arutelu pidada.

Eestikeelne Vikipeedia on suurim eestikeelne entsüklopeedia, mis kunagi loodud ja sellisena annaks sellest pikalt rääkida. Kui seda nüüd kuskile kirja ei pane, siis kümnekonna aasta pärast oleks juba hilja. See jutt siin põhineb avalikel materjalidel ning sellisena sobitub hästi ka artiklis olema. Kellegi subjektiivseid arvamusi pole siin mainitud, kuigi nt Vikipeedia mainimiste põhjal meedias oleks võimalik midagi kokku panna ka selleteemaliste kommentaaride kohta (kuigi vikipedistide endi hinnangud oleks nähtavasti oluliselt täpsemad). Ivo (arutelu) 21. juuni 2015, kell 01:26 (EEST)

No kuidas nii, ma panin kaks märkust ja viitasin arutelule. Siia võiks panna vist ka reklaami ja allikate puudumise märkuse. Eks loe läbi ja kujuta ette, et selline jutt oleks nt Tea entsüklopeedia artiklis või mis tahes ettevõtte artiklis. Kas me laseksime sellel jääda? Kuskile peabki kirja panema muidugi, aga see ei pea siin olema ja see ei pea olema ühe inimese tõlgendus asjadest. Aga jah, arvan ikka, et siin on halba sõnastust ka. Arutelu mõttekusse ma ka tõesti ei usu ega ei viitsi seda siin jätkata. Eks peab siis hakkama oma kasutajalehele asjade kohta arvamusi panema, saab vähemalt kuidagi ennast neist lahti öelda. --Epp 21. juuni 2015, kell 02:16 (EEST)

Muudatust tehes viitasid arutelule ja tõid välja endale mittemeeldiva stiili. Arutelulehele räägid taas stiilist ja mingist jubedast kantseliidist (kust sa seda leiad, ma ei tea, aga väidetavalt on see olemas).

Olen seda varem välja öelnud ja ütlen nüüd taas: mulle väga meeldiks, kui nt TEA entsüklopeedia artiklis oleks sellised asjad välja toodud. Oleks täpsem statistika, oleks enam teada autorite kohta, oleks rohkem pildimaterjali ja ajaloolist ülevaadet arenguprotsessist. Mina loeks selle kohta suure huviga ja peaksin seda väga väärt lisanduseks.

Võib ju jutustada, et siin on ebaolulist, aga samas on meil siin vikis (kümneid) tuhandeid artikleid palju vähemolulistel teemadel, mis sisaldavad kaugelt vähemolulisi detaile. No tõesti, meil on põhjalikke artikleid isegi bussipeatustest (Epp, sulle tuleb see ju tuttav ette). Kui lubada selliseid artikleid säärasel kujul, ei saa vastu olla ka siinsele ja vastupidi.

Kellele pildimaterjal jalgu jäi, siis see mõelgu näiteks jalgpalliklubide artiklitele (või mõnele muule teemale, kui sport huvi ei paku). Kas me peame normaalseks, et klubi mängijate kohta on klubiartiklis hulk pilte eri situatsioonidest (grupipildid eri aastatest, mängusituatsioonid jms). Jah, me peame seda normaalseks ja artikli seisukohalt isegi vajalikuks. Kuidas see siin erineb? Mina sisulist erinevust ei näe ja olen kindel, et sellised pildid lisavad artiklile väärtust.

Ma ei ole kohe kindlasti nõus, et asi on esitatud nt läbi minu vaatepunkti ja ei esinda sellisena objektiivset reaalsust. Kuiväga on täielikku objektiisust üldse saavutada võimalik, jätaks juba eraldi aruteluteemaks, kuid siin on püütud seda esitada nii üldiselt kui võimalik ja toetudes välistele allikatele. Kui sa Epp ei ole rahul, siis pane palun kuhugi kirja enda nägemus asjast. Siis saab ka edukalt sisulist arutelu pidada, kui on selge, millised variandid laual on. Ivo (arutelu) 21. juuni 2015, kell 13:01 (EEST)

Ma olen Pikse ja Epuga nõus. Siseajalugu saab jäädvustada Vikipeedia nimeruumis. Siin on topeltstandard. Andres (arutelu) 2. november 2015, kell 09:31 (EET)

Probleemid on endiselt lahendamata. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 13:00 (EET)

Probleemid on lahendamata. Andres (arutelu) 28. veebruar 2016, kell 01:35 (EET)

Suhteliselt kõrvalseisjana ütleks küll, et artikkel on huvitav. "Isegi kui püüaksid vaadata Vikipeediale kõrvalseisja rollist? Redaktsioone ja kasutajaid puudutav statistika on üsna spetsiifiline ja mõnele Vikipeedia kirjutajale huvi pakkuv asi, laiemalt sellele minu meelest tähelepanu ei pöörata,..." Vikipeedias on palju vägagi spetsiifilist, mis laiemalt huvi ei paku, see ei ole kriteerium. --.Toon (arutelu) 29. oktoober 2016, kell 14:15 (EEST)

---

Soome-ugri seminarid ja vikipedistide konverents ei puuduta eestikeelset Vikipeediat, vaid MTÜ-d Wikimedia Eesti. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2016, kell 12:55 (EET)

"pärast 2010. aastat liitunud kasutajatest on administraatoriks valitud ainult kolm" - kas see on endiselt nii? --Pelmeen10 17. juuli 2017, kell 18:11 (EEST)

Eelmisel aastal valiti Ulrikaekm, kes liitus 2010, nii et see seisu ei muutnud. Andres (arutelu) 17. juuli 2017, kell 22:34 (EEST)

Wikimedia

Minu meelest Wikimedia ei ole liikumine. Andres (arutelu) 5. detsember 2017, kell 08:32 (EET)

Maailmas on tuhandeid inimesi, kes arvavad, et nad kuuluvad Wikimedia liikumisse, sh suurem osa WMFi töötajaist. Kas sul on südant minna ja öelda neile kõigile, et ei, sihukest asja pole olemas, minge ära koju? Minul küll ei ole. Vt ka:

• https://meta.wikimedia.org/wiki/Wikimedia_movement
• https://meta.wikimedia.org/wiki/Strategy/Wikimedia_movement/2017
• https://en.wikipedia.org/wiki/Wikimedia_movement

Kui sa nii jõhker oled, siis ma võin sulle Katherine Maheri meiliaadressi anda, selgita talle, milles ta eksib. --194.204.33.9 5. detsember 2017, kell 09:42 (EET)

Vabandust, ma ei olnud sellist väljendit kunagi kuulnud ja väljendasin ainult oma arvamust. Pole tähtis, mida mina sellest väljendist arvan, aga selline sõnastus tundub mulle kui lugejale selles kontekstis arusaamatu ja minu väheste teadmiste juures Wikimedia harude kohta tundub see mulle eksitav, sest haru on minu teada organisatsioon, mitte liikumine. Ja veel, miks ei võiks Vikipeedias rahulikult ja viisakalt asju arutada? Andres (arutelu) 5. detsember 2017, kell 11:31 (EET)

Lingitud artiklis öeldakse, et Wikimedia on fond, ja liikumisest pole sõnagi juttu. Artikkel on pooleli, haruorganisatsioonideni pole veel jõutud. Andres (arutelu) 5. detsember 2017, kell 11:34 (EET)

Mina saan artiklist en:Wikimedia movement, nii aru, et see on Wikimedia projektidesse kaastööd tegevate inimeste kogukond, mitte organisatsioon. Andres (arutelu) 5. detsember 2017, kell 11:39 (EET)

Liikumine ei pruugigi olla organisatsioon (vrdl roheline liikumine v naisliikumine). WMF jt orgid on liikumise osad, aga see hõlmab kõiki, kel projektidega otse v kaude pistmist. Rahulik tuleb su vestluskaaslastel paremini välja, kui silmade kinni pigistamise ja "Pole olemas!" karjumise asemel vaevud kas või guugeldamagi - kohe on kõik palju rahulikumad, aitäh ja olged lahked. Ja mis viisakasse puutub, siis kas ma ütlesin mõne roppuse nagu "m...n" või "H...me"? Omast arust es öeld. Aga kui sõnastus ei meeldi, on seal ülal Muuda-nupp. --146.255.183.106 5. detsember 2017, kell 11:48 (EET)

Selline ründav toon ei ole aksepteeritav ega konstruktiivne. - 37.157.103.132 5. detsember 2017, kell 12:17 (EET)

Sõnastuse muutsin. Edaspidi ei aruta midagi, ainult muudan. Andres (arutelu) 5. detsember 2017, kell 11:55 (EET)

Mõni sõnaseletus eesti keeles. Adeliine 5. detsember 2017, kell 18:53 (EET)

5 000 000 muudatust

Eile täitus eestikeelses Vikipeedias 5 000 000 muudatust. See on 45. keeleversioon, mis selle piiri ületas. --Metsavend 10. jaanuar 2018, kell 19:01 (EET)

Igaks juhuks märgin ära, et varem (käesoleva aasta algul) oli meil juba 5 miljonit muudatust ületatud, aga mingil meile teadmata põhjusel vähenes 15. veebruaril muudatuste koguarv u 130 tuhande võrra. Näiteks võeti statistikast välja kustutatud muudatused (kui need varem sees olid?) vms. Ivo (arutelu) 29. mai 2018, kell 11:20 (EEST)

Seda muudatuste loenduri tulemit on vahepeal vist taas kohendatud. Hetkel näitab Eri:Arvandmestik koguarvuks 5,030 miljonit, aga alates aasta algusest on siin vikis tehtud kindlasti märgatavalt rohkem kui tühised 30 tuhat muudatust (sest meil lisandub u 1000 muudatust päevas). Statistikasait wikiscan näitab üldse kokku 3,79 miljonit muudatust artiklites ja 4,87 miljonit üle kõigi lehekülgede, aga kuna sealne artiklite arv (167551) on justnagu see, mis meil oli vist 1. jaanuaril 2018, siis need koondnumbrid käivad vast ka aasta alguse momendi kohta. Ivo (arutelu) 30. juuni 2018, kell 01:39 (EEST)

2018. a. 15. veebruari hommikul oli 4905599 muudatust, kui arvuti lahti tegin. Hiljem seda arvu kohandatud ei ole, on toimunud pidev kasv. Velirand (arutelu) 30. juuni 2018, kell 14:21 (EEST)

Õige jah. See nelja kuu muudatuste arvu jagu kahanemist veebruri keskel oli ju pärast seda 5 miljoni muudatuse täitumist. Mõtlesin eelmist kommentaari kirjutades, et see üleval kirjeldatud 5 miljoni täitumine oli teistkordne sinna numbrini jõudmine. Aga ju siis see teistkordne ümmarguse numbri täitumine oli hoopis maikuus. Siis pole praeguses numbris jah midagi erakordset. Ivo (arutelu) 30. juuni 2018, kell 23:04 (EEST)

---

"See Vikipeedia versioon on Eestis ingliskeelse Vikipeedia järel külastatavuselt teisel kohal." Sel aastal on eesti keel esimesel kohal olnud. Veebruaris vaadati Eestis eestikeelse vikipeedia artikleid 7,77 miljonit korda ja ingliskeelese vikipeedia artikleid 6,12 miljonit korda. Velirand (arutelu) 1. märts 2019, kell 14:18 (EET)

---

See ilmselt enam paika ei pea: Seejuures oli 2006. aasta teises pooles kasv kõige aktiivsem. Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit päevas, mis on senini eestikeelse Vikipeedia rekord. 4. aprillist 11. juunini loodi 5000 uutt artiklit ehk keskmiselt 73,5 artiklit päevas. --Metsavend 19. juuni 2019, kell 23:49 (EEST)

2006 sai massiliselt tekitatud Eesti külade artikleid jms lühiartiklitest sisu. Nii oli keskmine uute artiklite teke mitme kuu vältel üle 50 artikli päevas. Pärast seda vajus see paljudeks aastateks 30 artikli peale (või natuke üle selle). Pärast 100 tuhande artiklini jõudmist oli küll vahepeal ka artikliloome natuke aktiivsem.

Esimene kord, kui varasem rekord ületatud sai, oli aga jaanuaris 2016, kui sai loodud keskmiselt 76 uut artiklit päevas. Iseäranis pärast Miljon+ käivitumist on aga näha selgemat suundumist suuremate numbrite poole ja päevane artikliloome on 30 asemel pigem 40 artiklit. Aprillis 2018 oli aga päevas lausa 79 artiklit. allikas

Ivo (arutelu) 20. juuni 2019, kell 00:20 (EEST)

Naiste osatähtsus

Palun aidake mul ühte sõnastust parandada. "Eri keeleversioonide võrdluses on naissoost kaastööliste osakaal eestikeelses Vikipeedias üks suuremaid." Kui ma seda lugesin, tekkis kohe küsimus, kuidas see teada on. Selgus, et metoodika on niisugune. Võetakse need kasutajakontod, mille all on sugu deklareeritud. Neid on vähe. Ja siis vaadatakse, kui paljud on deklareerinud naissugu. Niisugust järeldust ei saa teha ja minu meelest allikas pole ka tehtud. Teiseks, ma ei leidnud viidatud allikast uuringu tegemise aega. Praegune väide on tõendamata. Kas annaks seda väidet parandada, nii et see veel midagi huvitavat ütleks, või oleks mõtet see välja jätta kui ebainformatiivne? --Andres (arutelu) 15. juuni 2022, kell 11:24 (EEST)

Lugesin nüüd ka artiklit ennast. Tsiteerin: "We considered only users who registered after January 1, 2010, by setting a parameter of the script. The reason behind this choice is that the gender-setting functionality—the core phenomenon that we are addressing—had been introduced in most Wikipedias in early 2010. The results refer to the situation as of March 16, 2013." Siin on ka vastus aja kohta. Peale selle, kui ma õigesti aru saan, jutt on nendest, kellel on kasutajakonto, mitte kaastöölistest.

Ühesõnaga, allikas ei ole seda öeldud, mida siin väidetakse, ja kui me seda korrektselt edasi anname, siis ei ole see info minu meelest artikli teema seisukohast relevantne. Teen ettepaneku see lause kustutada. --Andres (arutelu) 15. juuni 2022, kell 11:50 (EEST)

Siin on tehtud muidu ka mingeid teisi uuringuid (WMF on isegi kasutajauuringuid teinud, kuigi nende puhul on kah küsitav, et kui esinduslik valim on). Eestikeelne Vikipeedia kuulub kindlasti nende keeleversioonide hulka, kui naissoost kaastööliste osakaal on kõige suurem. Iseasi, et seda on keeruline normaalsete viidetega tõestada (mh seepärast, et Eesti on nii väike piirkond, et jääb sageli sellistest uuringutest välja) ja selle määratlemine on kah keeruline (alates sellest, et kes on kaastööline). Siin on kah üks selle teema kajastus. Üldjuhul jääb naissoost kaastööliste osakaal alla 20%. Eestis ma paigutaks selle u 1/3 peale. Ivo (arutelu) 15. juuni 2022, kell 16:56 (EEST)

Eri keeleversioonide võrdluses on naissoost kaastööliste osakaal eestikeelses Vikipeedias üks suuremaid.

Ma võtsin selle välja, sest seda pole tõendatud. --Andres (arutelu) 15. juuni 2022, kell 22:12 (EEST)

Mida ma saan öelda, on see, et meie 32 administraatorist on naisi 5, nii palju kui mina tean. --Andres (arutelu) 15. juuni 2022, kell 22:16 (EEST)

Sõltub väga palju konkreetsest valdkonnast. Nt kui palju sa siin mehi näed? Ja kui võtta arvesse artiklitega panustavad tudengid, siis läheneks asi isegi 50:50 jaotusele (sest tudengeid on palju ja naistudengeid on üle 50%). Ivo (arutelu) 16. juuni 2022, kell 00:31 (EEST)

Tõsi. --Andres (arutelu) 16. juuni 2022, kell 00:44 (EEST)

Väga keeruline on määratleda, et kui palju on mingi keeleversiooni juures naissoost kaastöölisi (ja kokku leppida, et keda üldse lugeda kaastööliseks), aga me teame empiiriliselt, et vastav väide on tõene ning samuti ei ole põhjust arvata, et see uuring nii mööda oleks, et sealt ainult aiateibad vastu vaatavad (ja kui meil pole kõrvalt võtta teist uuringut, mis nii väidaks, siis me ei tohiks ka ise selliseid oletusi teha). Seega ei näe ma põhjust selle väite artiklist eemaldamiseks. Küll võib kohendada selle sõnastust. Nt: "Naissoost kaastööliste osakaalu tuvastamine on Vikipeedias eri põhjustel väga keeruline. Küll on aga leitud, et suuremate keeleversioonide seas võiks eestikeelses Vikipeedias olla naiste osakaal üks kõrgemaid". Ivo (arutelu) 17. juuni 2022, kell 02:06 (EEST)

Ma ei tea, minu meelest me võime ikka nii palju oma peaga ka mõelda, et öelda, et me sellest artiklist andmeid naissoost kaastööliste osakaalu kohta ei saa. Me ei ole kohustatud kõiki allikaid kasutama.

Ja kuidas me saame empiiriliselt öelda, et Eestis on naiste osakaal üks suuremaid? Selleks on tarvis võrdlust, aga teiste kohta meil kogemus puudub. --Andres (arutelu) 17. juuni 2022, kell 03:18 (EEST)

Neid uuringuid on tehtud ka teisi ja üldjuhul arvatakse naiskaastööliste hulk jäävat sõltuvalt keeleversioonist vahemikku 10–20%. Eraldivõetuna pole ükski neist uuringutest üleliia usaldusväärne, aga üldiselt eri meetoditel saadud näitajad väga hullusi teineteisest ei erine ning seda naiskaastööliste puudust on rahvusvaheliselt üsna aktiivselt reklaamitud (sealjuures kasutatud neidsamu numbreid tõe pähe). Meil siin oleks ebamõistlik välja tuua neid konkreetseid protsente (38,12%), sest mistahes uuring ei anna nii täpseid tulemusi, aga meil pole ka mõtet kahelda suurusjärkudes (ehk kui selle järgi on sloveeni, eesti ja leedu vikides naissoost kaastöölis võrrelduna teiste keeleversioonidega oluliselt rohkem, siis on täiesti tõenäoline, et nii on; täpsed protsendi küll vaevalt kehtivad... ja eks need muutu ka ajas). Kui aga vaadata kasvõi vikiüritustel kohalkäinute osakaale (antud näites 37,5%) või neid suurusjärke uuringutes, siis igal juhul jääb silma naissoost kaastööliste tavapärasest oluliselt kõrgem %. Ivo (arutelu) 17. juuni 2022, kell 04:17 (EEST)

Igatahes sellisel kujul, nagu ma välja võtsin, on väide minu meelest tõendamata. Andres (arutelu) 17. juuni 2022, kell 12:32 (EEST)

Aga see sõnastus kujul "Naissoost kaastööliste osakaalu tuvastamine on Vikipeedias eri põhjustel väga keeruline. Küll on aga leitud, et suuremate keeleversioonide seas võiks eestikeelses Vikipeedias olla naiste osakaal üks kõrgemaid" oleks nagu ok? Ivo (arutelu) 18. juuni 2022, kell 04:23 (EEST)