Kotelnõi saar

Kotelnõi saare asukoht Uus-Siberi saarestikus.

Kotelnõi saare asukoht Bunge maa ja Faddejevi saare suhtes.

Kotelnõi saar (vene keeles остров Котельный, jakuudi keeles Олгуйдаах арыы) on saar Põhja-Jäämeres, Uus-Siberi saarte kõige suurem saar.

Saar kuulub Anjou saarte koosseisu. Sannikovi väin eraldab seda Väike-Ljahhovi saarest ja Zarja väin Belkovski saarest. Aeglase tõusmise tulemusena tekkis Bunge maa – maismaa osa, mis ühendab Kotelnõi saart Faddejevi saarega. Neid eraldab pikk ja kitsas Hedenströmi laht.

Saare läänerannikut ümbritseb Laptevite meri, idarannikut Ida-Siberi meri.

Kotelnõi saare pindala on 11 665 km² (Faddejevi saar – 5300 km², Bunge maa – 6200 km²).

Pealiskord koosneb lubjakividest ja kildadest. Pinnamood on künklik, kõrgeim punkt Malakatõn-Tass on 361 meetrit üle merepinna.

Kotelnõi saar asub arktiliste kõrbete piirkonnas. Taimestik on hõre. Suur osa territooriumist on kaetud jääga.

Inimesed kütivad polaarrebast. Saarel on polaarjaamad – Kotelnõi polaarjaam looderannikul ja Sannikovi polaarjaam lõunarannikul. Sealt on leitud väljasurnud loomade (sealhulgas mammuti) jäänused.

Saare avastas tööstur Ivan Ljahhov 1773. aastal. Saar sai nime Kolmas Ljahhovi saar, hiljem nimetati see ümber Kotelnõi saareks Ljahhovi kaaslaste maha unustatud vaskkatla järgi, mille leidis maamõõtja Stepan Hvoinov). Teise versiooni kohaselt meenutab saar lõunast vaadatuna kummulipööratud pada, mis ka andis saarele nime. )

Saare põhjapoolsem punkt on Anissi neemel (76° 12′ N, 139° 0′ E).

Saarel on Hermann Walteri haud.,

Kotelnõil asuvad Vene sõjaväe õhutõrjesüsteemid Pantsir.

Vaata ka

• Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar