Granaadiheitja Carl-Gustav

Allikas: Vikipeedia
Granaadiheitja Carl-Gustav
Granaadiheitja Carl-Gustav
Granaadiheitja Carl-Gustav
Tüüp Mitmeotstarbeline (tankitõrje, valgustus, kaitserajatiste ja personalivastane)
Päritolumaa Rootsi
Kasutusajalugu
Kasutusel 1948–tänapäev
Kasutavad Vaata Kasutajad
Sõjad Falklandi sõda
Kargiili sõda
Afganistani sõda
Iraagi sõda
Eelami sõda IV
Liibüa kodusõda
Süüria kodusõda
Lahad Datu konflikt
Tootmisajalugu
Disainer Hugo Abramson, Sigfrid Akselson ja Harald Jentzen
Disainitud * M1: 1946
  • M2: 1964
  • M3: 1991
  • M4:[1] 2014[2]
Tootja Saab Bofors Dynamics (endine nimi Bofors Anti-Armour AB), Howa (litsents)[3][4]
Tehnilised andmed
Kaal * M2 tühjalt: 14,2 kg[5]
  • M3 tühjalt: 10,7 kg[6]
Pikkus * M2: 1130 mm[5]
  • M3: 1065 mm[6]
Meeskond Kaks, kuid on võimalik kasutada üksi.

Efektiivne ulatus * mehaaniline sihik (seisev sihtmärk) - 200 m[5]
  • mehaaniline sihik (liikuv sihtmärk) - 150 m
  • optiline sihik (seisev sihtmärk) - 300 m
  • optiline sihik (liikuv sihtmärk) - 200 m
Feed system Hingega kaba

Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav (rootsi hääldus: ˈkʰɑːɭ ˈɡɵ̞stɑːv); (samuti tuntud kui Carl-Gustaf või M2CG) on Rootsi päritolu vintraudne 84-mm tagasilöögita mitmeotstarbeline tankitõrjerelv, mida saab kasutada ka lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tekitamiseks, vaenlase jalaväe ja kaitserajatiste hävitamiseks. [7] Carl-Gustavi tootjaks on Rootsi ettevõte Saab Bofors Dynamics (endise nimega Bofors Anti-Armour AB).

Rootsis on selle ametlik nimi Grg m/48 (Granatgevär või granaadiheitja, mudel 48). Eestis on relva hüüdnimi Kusti.

Carl-Gustav on kasutusel paljude riikide relvajõududes, sealhulgas ka Eesti Kaitseväes jao- ja rühmarelvana. Eestis kasutatavad variandid on M2 ja M3. [8]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest mudelit hakati tootma 1946. aastal ja kuigi sarnased selle ajastu relvad on praktiliselt teenistuses kadunud, kasutatakse Carl-Gustavit siiani laialdaselt edasi.

Tagasilöögita tulistamise süsteem võimaldas granaadiheitja mürsus kasutada tunduvalt rohkem lõhkeainet, saavutades mürsu algkiiruseks 290 m/s varasemate 105 m/s (Panzerschreck ja Bazooka) ning 75 m/s (PIAT) asemel. Tulemuseks oli oluliselt suurem täpsus pikematel vahemaadel. Carl-Gustavit saab kasutada kuni 700 m kaugusel asuvate suuremate seisvate objektide ründamiseks, kuid mürsu siiski suhteliselt aeglane lennukiirus piirab liikuvate sihtmärkide tulistamise laskekaugust 400 meetrini. [7] [9]

1964. aastal võeti kasutusele Carl-Gustavi täiustatud mudel (M2), mis asendas kiiresti originaalmudeli. Praeguseks on valminud ka M3 (1991. aastal) ja M4 mudelid (2014. aastal). [10]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

USA eriväelased Carl-Gustavit laskmas (Iraak, 2009)

Tankitõrjegranaadiheitja M2 koosneb põhiliselt vintrauast koos gaasilehtriga ja Venturi efekti vastase tagasilöögi summutajaga, kahest käepidemest relva eesotsas ja õlatoest. Õlatoe ette saab kinnitada ka harkjala. Relval on küljes mehhaaniline sihik, kuid tavaliselt kasutatakse sihtimiseks kinnitatavat 3x suurendusega optilist sihikut. Optilise sihiku vaateväli on 17 kraadi. Kõige uuemad mudelid on varustatud Rootsi punatäppsihikuga. Mehhaanilisele sihikule on võimalik lisada helendavad lisatükid, mis parandavad sihtimist pimedas. Samuti on võimalik kasutada relval öövaatlusseadet. [7]

Carl-Gustavit on võimalik tulistada püsti-, iste-, lamades-, kükkis-, põlvelt ja põlviliasendist. Relva saab laskmiseks kiiresti ette valmistada ning see on tankitõrjegranaadiheituri ja tema abi ülesanne. Tankitõrjegranaadiheituri ülesanne on relva kandmine ning tulistamine, granaadiheituri abi kannab laskemoona ning laeb relva. Koos kumulatiivgranaadiga kaalub relv 17 kg. Kaal muutub, kui kasutatakse optilist sihikut või mõnda teist tüüpi laskemoona. [7]

Tankitõrjegranaadiheitja M3 on oma vintraua süsinikkiust katte tõttu tunduvalt kergem, kuid Eesti Kaitseväes seda rahuajal ei kasutata, kuna see on tundlik löökide ja deformeerumise suhtes. [7]

2014. aasta lõpul välja tulnud granaadiheitja Carl-Gustav viimane mudel M4 koosneb titaanist valmistatud komponentidest ning täiustatud süsinikkiust kattest. M4 granaadiheitja kaalub alla 7 kg ning selle pikkus jääb alla 1000 mm, mis teeb selle kandmise oluliselt kergemaks, kui eelnevate mudelite puhul. Samuti on võimalik M4 kanda laetuna, mis vähendab lasu ettevalmistuseks kuluvat aega. [10]

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehaanilise pääste- ja löögimehhanismi abil esilekutsutud lasu tagajärjel väljub üks osa heitelaengu gaasidest gaasilehtri, teine osa rauasuudme kaudu. Püssirohugaasid on ühtlasi ka granaadi liikumapanevaks jõuks. Gaasilehtrist välja paiskuvad gaasid muudavad relva peaaegu tagasilöögituks ja lasu hetkel stabiilseks. Kumulatiivgranaadi põrkamisel vastu takistust kaugemal kui 30 m relvast toimub plahvatus, mille kutsub esile piesoelektriline sütik. Granaadi hävitav toime avaldub kumulatiivjoa tekitatud mehhaanilistes purustustes, ülerõhus, ülitugevas valguses ja kuumuses. [7]

Laskemoon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl-Gustavi 84 mm laskemoon

Carl-Gustavi laskemoona täiustatakse pidevalt. Kuigi vanemad HEAT (ingl high-explosive anti-tank warhead – tankivastane fugasslõhkepea, mille puhul purustustavaks jõuks on suur lööklaine) tüüpi mürsud ei ole enam moodsate tankisoomuste vastu efektiivsed, on relv leidnud uut kasutust punkrivastase relvana HEDP (ingl high-explosive dual purpose warhead – mitmeotstarbeline fugasslõhkepea) tüüpi mürskudega. Vanemate soomusmasinate vastu on aga ka HEAT mürsud siiani edukalt kasutatavad. Lisaks on kasutuses HE (ingl high explosive warhead – fugasslõhkepea) mürsud, mis on HEAT edasiarendus, samuti erinevad kumulatiiv-, kumulatiivsed tandem-, kild-, suitsu- ja valgusgranaadid. [5] Valgusgranaatide efektiivseks kasutamiseks tuleb need tulistada väga suure nurga alt, mis kujutab laskurile suurt ohtu, kuna tulistamisel tekkiv tagaplahvatus võib põhjustada talle põletusi. Seetõttu on paljud riigid loobunud valgusrakettide kasutamisest. [7] USA armee nõuab nende tulistamist ainult püstiasendist.

Carl-Gustavi granaadid:

  • HE 441 – kildgranaat, mida on võimalik seada lõhkema kas kokkupuutel või õhus, et rünnata jalaväge avatud maastikul või varjendi taga, soomustamata sõidukeid või muid sarnaseid sihtmärke. Efektiivne laskekaugus on 1200 m õhus ning 1300 m kokkupuutel.[5] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • HE 441B – kildgranaat, mis on efektiivne jalaväe vastu kuni 1100 m. Granaat vajab tööle hakkamiseks 20 kuni 70 m lendu, kaalub 3,1 kg ja mürsu algkiirus on 255 m/s. [11]
  • SMOKE 469 – suitsugranaat, mida tulistatakse sarnaselt HE 441-le, efektiivne laskekaugus 1300 m. 3,1 kg mürsu algkiirus on samuti 255 m/s. [11] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • HEDP 502 – punkrivastane granaat, mida on võimalik seada lõhkema kas sihtmärgiga kokkupuutel või kümnendik sekundit hiljem. Efektiivne laskekaugus on 1000 m pehmete sihtmärkide, näiteks jalaväe puhul, 500 m seisvate sihtmärkide ja 300 m liikuvate sihtmärkide pihta. Minimaalne laskekaugus lõhkepea aktiveerumiseks on 15–40 m. Soomust läbitavus on kuni 150 mm. Mürsu kaal on 3,3 kg ja algkiirus 230 m/s. [11] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • ILLUM 545 – valgustusgranaat, mille efektiivne laskekaugus on 300–2100 m. Langevarjuga varustatud granaat põleb 30 sekundit tootes 65000 cd valgust, mis valgustab 400–500 m diameetriga ala. Granaadi mass on 3,1 kg, algkiirus 260 m/s. [5] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • HEAT 551 – kumulatiivgranaat, mis on varustatud reaktiivmootoriga. Efektiivne laskekaugus on 700 m, liikuva sihtmärgi pihta 400 m. Soomust läbistavus on kuni 400 mm. Granaadi kaal on 3,2 kg, algkiirus 255 m/s, maksimaalne lennukiirus 330 m/s. [11] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • TP 552 – inertgranaat, mis on samade ballistiliste omadustega kui HEAT 551.
  • HEAT 651 – uuem kumulatiivgranaat, mis kasutab kesk-lennu reaktiivmootorit kaugusele kuni 1000 m. Teoreetiliselt on sellel väiksem soomust läbistavus kui HEAT 551 granaadil, kuid sisaldab eraldiseisvat sütikut, et parandada efektiivsust aktiivsoomuse vastu.
  • HEAT 751 – kumulatiivne tandemgranaat, mille efektiivne laskekaugus on kuni 600 m ja soomustläbistavus üle 500 mm aktiivsoomuse korral, ilma aktiivsoomuseta 700 mm. Granaat kaalub 4 kg, algkiirus on 210 m/s ja maksimaalne lennukiirus 340 m/s. [5] [11] Kasutusel Eesti Kaitseväes.[5]
  • HEAT 655 CS – kumulatiivgranaat, mida on võimalik tulistada suletud alalt, näiteks ruumist seest. [8] [7]

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Carl-Gustav
  • Kaliiber: 84 mm vintraud (24 soont; progresseeruvad keermed)
  • Laskemoon: 84x246 mm R
  • Meeskond: 2 optimaalne, 1 minimaalne
  • Relva kaal: 14,2 kg (M2), 10,7 kg (M3); 7,0 kg (M4)
  • Relva pikkus: 1130 mm (M2), 1065 mm (M3), 1000 mm (M4)
  • Kaba: Hingega
  • Sihik:
    • mehaaniline sihik
    • optiline 3×
    • lasersihik
    • öövaatlusseade
  • Lahinguline laskekiirus: 6 lasku minutis
  • Granaadi algkiirus (sõltuvalt tüübist): 215–260 m/s
  • Ohutsoon: relva taga 80 m ja 90°
  • Survetsoon: relva keskosast 6 m ja 180°
  • Sihikuline laskekaugus: kuni 1200 m
  • Otselasu kaugus mehhaanilise sihikuga
    • seisev sihtmärk: 200 m
    • liikuv sihtmärk: 150 m
  • Otselasu kaugus optilise sihikuga
    • seisev sihtmärk: 300 m
    • liikuv sihtmärk: 200 m
Carl-Gustav M3 84mm
  • Laskemoona tüübid:
    • kumulatiivgranaat
    • kumulatiivne tandemgranaat
    • kildgranaat
    • punkrivastane granaat
    • suitsugranaat
    • valgustusgranaat
  • Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga:
    • HEAT 751 (kum. tandem) – 600 m
    • HEAT 551 (kumulatiiv) – 700 m
    • HEDP 502 (punkrivastane) – 500 m
    • HE 441 (kild) – 1200 m õhus/1300 m kokkupuutel
    • SMOKE 469 (suits) – 1300 m
    • ILLUM (valgus) – 2100 m (400–500 m raadius)
  • Soomustläbitavus:
    • HEAT 551 – 350 m
    • HEAT 751 – aktiivsoomus + 550 m

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Carl Gustaf M4. Saab. Kasutatud 07.05.2015. (inglise)
  2. Saab’s latest Carl Gustaf M4 system impresses customers in live fire demonstration. 2014-09-26. Saab.
  3. 84mm無反動砲「カール・グスタフ」. Right-Wing. JP: Sakura. Kasutatud 2009-11-04. (ja)
  4. Exhibition of Equipments. Jaapan: Plala. Kasutatud 29. juuli 2008..
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M2. Eesti Kaitsevägi. Kasutatud 07.05.2015.
  6. 6,0 6,1 6,2 84 mm tankitõrjegranaadiheitja Carl-Gustav M3. Eesti Kaitsevägi. Kasutatud 07.05.2015.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 Raske-tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustav õpik. Urmas Aal, Kaido Tiitus ; KVÜÕA, Tartu 2000
  8. 8,0 8,1 Eesti kaitseväes kasutusel olevad relvad
  9. Carl Gustaf M2: SoldR Mtrl Vapen Granatgevär 8,4 cm, Rootsi, 2000
  10. 10,0 10,1 Carl-Gustav M4
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 OPFOR Worldwide Equipment Guide, USA: Army TRADOC DCSINT Threat Support Directorate, jaanuar 1999 .
  12. 12,00 12,01 12,02 12,03 12,04 12,05 12,06 12,07 12,08 12,09 12,10 12,11 12,12 12,13 12,14 12,15 12,16 12,17 12,18 12,19 12,20 12,21 12,22 12,23 12,24 12,25 12,26 12,27 12,28 Military Balance 115 (1). veebruar 2015. 
  13. 13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 Jones, Richard D. Infantry Weapons 2009/2010. Jane's; 35 ed. (January 27, 2009). ISBN 978-0-7106-2869-5.
  14. "Direct fire support weapons land 40 phase 2". Defence Material Organisation. 2010. 
  15. Rootsi müüb Birmale relvi (rootsi keeles)
  16. Kopassus & Kopaska – Indoneesia Vabariigi eriüksused (ajakiri Hrvatski Vojnik, horvaatia keeles)
  17. India-Pakistan in War and Peace. J. N. Dixit. Routledge 2002
  18. Altair (poola keeles)
  19. William F. Owen Light Anti-Armour Weapons: Anti-Everything? 2007
  20. Tankitõrjerelv Carl Gustaf (tšehhi keeles)
  21. The World defense almanac 1996–97.
  22. Tagasilöögita granaadiheitja Carl Gustaf. Defense Video and Imagery Distribution System, 2011 (inglise keeles)
  23. Armee tellib lisanduvaid Carl-Gustavi relvasüsteeme. Ajakiri Defense talk, 2012 (inglise keeles)
  24. Carl-Gustav valiti USA Armee jalaväeüksuste standardvarustuse hulka. Ajakiri Deagel, 2014 (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]