Kriminaalromaan

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kirjandusžanrist; aastatel 1937–1940 välja antud raamatusarja kohta vaata Kriminaalromaan (Loodus)

Kriminaalromaan on romaaniliik, mille traditsioonilised osad on kuritegu, selle uurimine ja lahendus ning traditsioonilised tegelaskujud on ohver, kuriteo uurija ja kurjategija.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimeseks tänapäevaseks kriminaaljutuks peetakse Edgar Allan Poe teost "Mõrvad Rue Morgue'il" (1841). Seda on nimetatud ka romaaniks, ehkki see ei vasta pikkuselt romaani nõuetele. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi". Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (tegelased Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanley Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.

USA-s 1930. aastatel esile kerkinud nn karmi koolkonna romaanides püütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud. Ühtlasi taotletakse nendes romaanides sotsiaalset kommentaari ja suuremat psühholoogilist usutavust. Näiteks Eestis tõlgituima selle suuna esindaja Raymond Chandleri eeskujuks olid Dashiell Hammetti vähesed romaanid.

Süžee ja selle komponendid[muuda | muuda lähteteksti]

Detektiivromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija. Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat. Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.

Kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, pole klassikalises detektiivromaanis niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt. Olulisem on selle lahenduskäik, millele lugeja saab kaasa elada. Kurjategija on kriminaalromaanis tavaliselt antikangelane, kes püüab kuriteo avastamist takistada, peites asitõendeid ja jälgi, lavastades süüta isikuid süüdi ja tekitades valejälgi. Lugeja ülesandeks on püüda kurjategijale siiski narratiivi arenedes jälile saada. Detektiiv on käsitletav kurjategija jälgedes orienteeruva ideaalse lugejana, kelle poole reaalne lugeja püüdleb. Ingliskeelsetes romaanides on detektiiv tavaliselt kas briti või ameerika tüüpi:

  • Briti tüüpi detektiiv on tavaliselt džentelmen (või leedi), tihti aristokraatlikku päritolu, hea haridusega, tihti ebatavaliste või ektsentriliste huvidega, tavaliseks tegevuspaigaks on Inglismaa maamõis.
  • Ameerika karmi stiili (hard-boiled) detektiiv on tavaliselt 35-45-aastane, tihtipeale sõjaveteran (esimene maailmasõda, teine maailmasõda, Korea või Vietnam). Ta töötab üksinda, olles samaaegselt eraklik ja ka kõva löömamees (tough guy). Ta on tihti macholik, eeskujuliku pereisa (family man) vastand, tal pole palju sõpru. Tema tavapäraseks toiduks on praemunad peekoniga, must kohv, sigaretid ja viski. Ta kohtub oma tuttavatega tihti mõnes hämaras öölokaalis, kus ta tihtipeale joob palju, aga mitte kunagi nii palju, et ei tajuks enam oma ümbruskonda ega suudaks end kaitsta, kui teda rünnataks. Ta räägib tihti slängis, kombineerides omavahel allilma ja politsei sõnavara, olles üldiselt lakooniline ja väljendades end ühesilbiliste sõnadega, lisaks kasutab ta värvikaid metafoore, on sarkastiline ja harva huumorimeelega. Pidevast kokkupuutest surmaga ja raskustega on tema suhtumine pidevalt küüniline ja südametu, tihti võib avalduda ka posttraumaatilise stressihäire iseloomujooni. Ta kannab alati relva, ei kõhkle kas kurjategijaid tulistamast või peksa saamast, kui see peaks juurdlust aitama. Tal on teatav tõmme naiste vastu, paljud ta kliendid on kenad blondid naised, kes külastavad teda tema kontoris, mis asub üldiselt mõnes kesklinna kõrghoones, tihtipeale osutuvad nad hiljem femme fataledeks. Ta suhted naistega on pea alati keerulised: tihtipeale on tal seljataga ebaõnnestunud armulugu, mistõttu on ta kibestunud, pettunud ja mõneti misogüüniline. Tal on tihti näpud põhjas, aga küsib oma töö eest siiski suhteliselt tühist tasu. Juhtumid, mis esmapilgul alati tunduvad lihtsad ja arusaadavad, osutuvad pea alati üsna keerulisteks, mistõttu peab ta käima läbi Ameerika suurlinnamiljöö (tavaliselt New York, Chicago, Los Angeles või San Francisco), tihti puutudes kokku karmide tänavate (mean streets) allilmategelastega. Tema suhtumine politseisse on vastanduv: tihti on detektiiv kas ise endine politseinik, kelle karjäär katkes kas distsipliinile või korruptsioonile allumatuse tõttu. Ühest küljest ta mõistab, et ta võitleb politseiga samal poolel, kuid teisest küljest on ta õigussüsteemis mõneti pettunud ja eelistab üksi tegutseda, isegi reegleid rikkudes.

Tavaline tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõista, kuid ei suuda seda lõpuni, ja on mingis mõttes lugeja alter ego. Tihti on vabakutseline ja oma iseäralikest meetoditest lähtuv detektiiv vastandatud ka politseiuurijale, kelle tavapärastest meetoditest kõigi kuritegude lahendamiseks ei piisa. Vastavalt sellele on nt Sherlock Holmesil enda väljatöötatud "deduktiivne meetod", Hercule Poirot rõhutab salapäraselt, et kasutab kuriteo lahendamiseks "oma halle ajurakke" jne.

Tuntumad tegelaskujud[muuda | muuda lähteteksti]

Tegelaskujud Autorid Riik Esimene teos
Roderick Alleyn Ngaio Marsh  Uus-Meremaa "Mees lamas surnult" ("A Man Lay Dead" 1934)
Martin Beck Maj Sjöwall ja Per Wahlöö  Rootsi "Roseanna" (1965)
Harry Bosch Michael Connelly  Ameerika Ühendriigid "The Black Echo" (1992)
Isa Brown Gilbert Keith Chesterton  Suurbritannia "Sinine rist" ("The Blue Cross" 1910)
Vend Cadfael Ellis Peters  Suurbritannia "A Morbid Taste for Bones" (1977)
Vincent Calvino Christopher G. Moore  Kanada "Spirit House" (1992)
Albert Campion Margery Allingham  Suurbritannia "The Crime at Black Dudley" (1929)
Elvis Cole Robert Crais  Ameerika Ühendriigid "The Monkey's Raincoat" (1987)
Peter Decker Faye Kellerman  Ameerika Ühendriigid "The Ritual Bath" (1986)
De Cock Albert Cornelis Baantjer  Holland "De Cock en een strop voor Bobby" (1964)
Alex Delaware Jonathan Kellerman  Ameerika Ühendriigid "When the Bough Breaks" (1985)
Harry Devlin Martin Edwards  Suurbritannia "All the Lonely People" (1991)
Nancy Drew Carolyn Keene  Ameerika Ühendriigid "The Secret of the Old Clock" (1930)
Marcus Didius Falco Lindsey Davis  Suurbritannia "Hõbepõrsad" ("The Silver Pigs" 1989)
Erast Fandorin Boriss Akunin  Venemaa "Azazel" ("Азазель" 1998)
Kate Fansler Carolyn Gold Heilbrun/Amanda Cross  Ameerika Ühendriigid "In the Last Analysis" (1964)
Dr. Gideon Fell John Dickson Carr  Ameerika Ühendriigid "Hag's Nook" (1933)
Sir John Fielding ja Jeremy Proctor Bruce Alexander  Suurbritannia "Blind Justice" (1994)
Mike Hammer Mickey Spillane  Ameerika Ühendriigid "I, the Jury" (1947)
Sherlock Holmes Arthur Conan Doyle  Suurbritannia "Etüüd punases" ("A Study in Scarlet" 1887)
Toivo Kivistik Juhan Paju  Eesti "Haapsalu detektiiv" (1990)
Thomas Lynley ja Barbara Havers Elizabeth George  Ameerika Ühendriigid| "A Great Deliverance" (1988)
Alan Markby Ann Granger  Suurbritannia "Ütle seda mürgikeeli" ("Say It With Poison" 1991)
Philip Marlowe Raymond Chandler  Ameerika Ühendriigid "Finger Man" (1934)
Miss Marple Agatha Christie  Suurbritannia "Mõrv kiriklas" ("The Murder at the Vicarage" 1930)
Perry Mason Erle Stanley Gardner  Ameerika Ühendriigid "The Case of the Velvet Claws" (1933)
Travis McGee John D. MacDonald  Ameerika Ühendriigid "The Deep Blue Good-by" (1964)
Sir Henry Merrivale Carter Dickson  Ameerika Ühendriigid "The Plague Court Murders" (1934)
Jules Maigret (ka Inspektor Maigret) Georges Simenon  Belgia "Peeter Lätlane" ("Pietr-le-Letton" 1931)
Kinsey Millhone Sue Grafton  Ameerika Ühendriigid "A nagu alibi" ("A' is for Alibi" 1982)
Inspektor Morse Colin Dexter  Suurbritannia "Viimane buss Woodstocki" ("Last Bus to Woodstock" 1975)
Komissar Palmu Mika Waltari  Soome "Kes tappis proua Skrofi?" ("Kuka murhasi Rouva Skrofin?" 1939)
Stephanie Plum Janet Evanovich  Ameerika Ühendriigid "One for the Money" (1994)
Hercule Poirot Agatha Christie  Suurbritannia "Saladuslik juhtum Stylesis" ("The Mysterious Affair at Styles" 1920)
Ellery Queen Ellery Queen  Ameerika Ühendriigid "The Roman Hat Mystery" (1929)
Jack Reacher Lee Child  Suurbritannia "Tapamaja" ("Killing Floor" 1997)
John Rebus Ian Rankin  Suurbritannia "Sõlmed ja ristid" ("Knots and Crosses" 1987)
Dave Robicheaux James Lee Burke  Ameerika Ühendriigid "The Neon Rain" (1987)
Spenser Robert B. Parker  Ameerika Ühendriigid "The Godwulf Manuscript" (1973)
Philip Trent Edmund Clerihew Bentley  Suurbritannia "Trent's Last Case" (1913)
Philo Vance S. S. Van Dine  Ameerika Ühendriigid "Bensoni mõrvajuhtum" ("The Benson Murder Case" 1926)
Melchior Wakenstede Indrek Hargla  Eesti "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010)
Kurt Wallander Henning Mankell  Rootsi "Näota mõrvarid" ("Mördare utan ansikte" 1991)
V.I. Warshawski Sara Paretsky  Ameerika Ühendriigid "Ainult hüvitis" ("Indemnity Only" 1982)
Reginald Wexford Ruth Rendell  Suurbritannia "From Doon with Death" (1964)
Lord Peter Wimsey Dorothy L. Sayers  Suurbritannia "Kelle laip?" ("Whose Body?" 1923)
Nero Wolfe Rex Stout  Ameerika Ühendriigid "Mürkmadu" ("Fer-de-Lance" 1934)

Kriminaalkirjanduse auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatusarjad[muuda | muuda lähteteksti]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]