Mine sisu juurde

Belgia Kongo

Allikas: Vikipeedia
Belgia Kongo kaart 1930. aastatest

Belgia Kongo (prantsuse keeles Congo belge, hollandi keeles Belgisch-Congo) oli Kesk-Aafrikas aastail 19081960 asunud Belgia koloonia. Pealinn asus Bomas aastail 18861926, pärast seda viidi see üle Léopoldville’i (tänapäeva Kinshasasse, mis asub rohkem sisemaal). Kongo nõo samanimelise jõe valgalal asunud endine koloonia võttis pärast iseseisvumist oma praeguse nime Kongo Demokraatlik Vabariik aastal 1964.

Belgia Kongo sai alguse 1908. aastal, kui Belgia parlament annekteeris kuningas Leopold II isikliku valduse Kongo Vaba Riigi (État indépendant du Congo) ning kehtestas koloniaalharta. Uus režiim lubas lõpetada kummitootmisega seotud kuritarvitused, kuid tööjõu värbamise ja sunnimeetmete järjepidevus jäi suures osas alles. Pealinn koliti Boma rannikulinnast sisemaale Léopoldville’i. Belgia Kongo lakkas olemast 30. juunil 1960, kui kuulutati välja iseseisev Kongo Vabariik; 1964. aastal võeti kasutusele nimi Kongo Demokraatlik Vabariik.[1][2]

Haldus, õigus ja sõjavägi

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolooniat juhtis Belgia koloniaalminister ja kuberner-kindral kohapeal; nõuandvat rolli mängis koloniaalnõukogu. Kohalike suhtes rakendati erirežiimi, mis lubas halduskaristusi ja tööle värbamist maksukohustuste kaudu. Sõjalisi ja politseitööalaseid ülesandeid teostas Force Publique, mille juured ulatusid Vaba Riigi aega ning mis jäi tegevusse iseseisvumiseni 1960. aastal.[3]

Majandus ja loodusvarad

[muuda | muuda lähteteksti]

Koloniaalmajandus põhines kaevandamisel ja istandustel. Katangas tegutsenud Union Minière du Haut-Katanga (UMHK) eksportis vaske, koobaltit ja uraani. Shinkolobwe kaevanduse erakordselt rikkast maagist pärit uraan oli üks Manhattani projekti peamisi tooraineallikaid; ettevõtte juht Edgar Sengier tagas strateegilised varud Ameerika Ühendriikides.[4][5]

Tervishoid, demograafia ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Koloniaalvõim ja misjoniseltsid rajasid haiglaid ning viisid läbi trüpanosomiaasi ja muude tropikahaiguste vastaseid kampaaniaid, kuid esmatasandi haridus ja tervishoid jäid põliselanikele ebapiisavaks. Kujunes nn évolués-kihistus, kellele anti piiratud kodanikuõigusi.

Teine maailmasõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Belgia okupeerimist jäi Belgia Kongo liitlaste poolele. Force Publique osales Ida-Aafrika operatsioonides ning koloonia varustas liitlasi strateegiliste toorainetega, sh uraaniga Shinkolobwest, millest sai oluline panus Manhattani projektile.[6]

Iseseisvumisliikumine ja kriis 1959–1960

[muuda | muuda lähteteksti]

1950. aastate lõpus tugevnes kongolaste poliitiline organiseerumine. 4. jaanuaril 1959 puhkes Léopoldville’is mäss, kui võimud keelasid liikumise ABAKO koosoleku; rahutused nõudsid arvukalt ohvreid ning kiirendasid iseseisvumisprotsessi. 1960. aasta valimiste järel said riigijuhiks Joseph Kasa-Vubu ja peaministriks Patrice Lumumba. Iseseisvus kuulutati välja 30. juunil 1960.[7]

Pärand ja hilisemad hinnangud

[muuda | muuda lähteteksti]

Koloniaalajastu pärandit on Belgias ja Kongos kriitiliselt hinnatud. 2024. aastal mõistis Brüsseli apellatsioonikohus Belgia riigi süüdi kuritegudes inimkonna vastu seoses segarassist laste sunnitud eraldamisega peredest koloniaalajal ning mõistis kannatanutele hüvitise.[8][9]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. "Belgian Congo". Encyclopaedia Britannica (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  2. "Colonial Charter on the Belgian annexation of the Congo Free State (1908)". Oxford Public International Law (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  3. "Force Publique (overview)". Royal Museum for Central Africa (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  4. "Uranium Mines – Manhattan Project". U.S. Department of Energy (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  5. "Edgar Sengier". Atomic Heritage Foundation (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  6. "Oak Ridge and the Manhattan Project (background)". U.S. Department of Energy (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  7. "The riots of 4 January 1959". Royal Museum for Central Africa (inglise). Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  8. "Belgium found guilty of crimes against humanity in colonial Congo". Financial Times (inglise). 2. detsember 2024. Vaadatud 5. oktoobril 2025.
  9. "Belgium found guilty of crimes against humanity in colonial Congo". The Guardian (inglise). 2. detsember 2024. Vaadatud 5. oktoobril 2025.