Helmut Piirimäe

Allikas: Vikipeedia
Helmut Piirimäe
Talve ja Piirimäe.jpg
Helmut Piirimäe (vasakul) koos Ilmar Talvega viimase raamatu "Eesti kultuurilugu" esitlusel 2004. aastal
Sünniaeg 8. september 1930
Sünnikoht Uue-Põltsamaa vald
Surmaaeg 21. august 2017 (86-aastaselt)
Elukoht Tartu
Tegevusala Ajalugu
Töökoht Tartu ülikool
Haridus Tartu ülikool
Tuntumad tööd "Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil"
"Suur Prantsuse revolutsioon: 1789–1799"

Helmut Piirimäe (perekonnanimi aastani 1936 Vällo; 8. september 1930 Uue-Põltsamaa vald Põltsamaa kihelkond Viljandimaa21. august 2017) oli eesti ajaloolane.

Piirimäe lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolasena 1955. aastal, järgmisel aastal sai ta ülikooli õppejõuks ning 1977–1996 oli ta üldajaloo professor. Õppejõuna töötas Piirimäe 2001. aastani. Ta õpetas üldajalugu, arhiivindust, Rootsi ajalugu ja allikaõpetust.

Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks olid Eesti ajalugu Rootsi võimu all 17. sajandil, sealhulgas Tartu Ülikooli ajalugu.

Helmut Piirimäe oli Eesti Üliõpilaste Seltsi taastajaliige ja vilistlane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Helmut Piirimäe sündis 8. septembril 1930 Uue-Põltsamaa vallas Benita Johanna (1901–1976) ja August Piirimäe (1894–1984) perre (kuni 1936. aastani kandis pere nime Vällo). Ta oli pere ainuke poeg kolme tütre kõrval ja oleks pidanud pärima perekonna talu. Kuna pere jäi talust 1949. aastal ilma, jäi taluperemeheks saamise plaan realiseerumata. [1]

Helmut Piirimäe õppis Pauastvere algkoolis[1] ja hiljem Põltsamaa keskkoolis, mille lõpetas 1950. aastal. Samal aastal asus ta Tartu ülikooli ajalugu õppima, ehkki kaalus ka bioloogia või eesti keele ja kirjanduse õppimist. Viimane jäi ära, sest Piirimäe enda sõnul polnud tema küpsuskirjand piisavalt võitluslik ja hinnati seetõttu ümber. Seega otsustas ta loobuda "ideoloogilisi sõnakõlkse nõudva aine õpingutest".[2][1] 1955. aastal lõpetas ta ülikooli ja asus järgmisel aastal sealsamas tööle õppejõuna, olles kuni 1977. aastani kõigepealt üldajaloo kateedri vanemõpetaja ja seejärel dotsendi ametis. Aastatel 1955–1957 töötas ta ka Eesti Ajaloo Keskarhiivi teadurina.[2][3]

1962. aastal sai ta kandidaadikraadi väitekirjaga "Vene-Rootsi majanduslikud suhted ja Narva kaubandus a. 1661–1700" ning 1974. aastal ajaloodoktori kraadi väitekirjaga "Rootsi riigimajandus Baltimail XVII sajandil".[4] 1977. aastal sai Piirimäe Tartu ülikooli professoriks. Aastatel 1980–1990 oli ta ka ajalooteaduskonna teadusprodekaan ja 1990–1991 dekaan. Aastatel 1990–1992 oli ta veel üldajaloo kateedri ning seejärel 1992–1994 ajaloo osakonna juhataja.[3] Dekaanina võttis ta osa ülikooli reformimisest.[5]

Piirimäe emeriteerus 1996. aastal, ent jätkas loengute andmist kuni 2001. aastani. Oma viimase loengu Tartu ülikooli õppejõuna pidas ta 23. mail 2001. Sel puhul korraldasid tudengid etenduse, mille käigus astus neljandal korrusel asunud auditooriumi aknast sisse naistudeng, kes asetas Piirmäe pähe lillepärja. Etendus oli seotud Piirimäe loengutele iseloomulike viidetega kaunitele daamidele, kes riigimeeste päid keerasid.[6] Ta õpetas ja juhendas pika professoriaja jooksul mitmeid hilisemaid tuntud ajaloolasi. Tema juhendatud väitekirjade seas on teiste seas olnud Tõnu Tannbergi[7], Arvo Teringi[8] ja Enn Küngi[9] doktoritööd. Ta on olnud ka külalisõppejõud Stockholmi, Lundi, Riia, Turu, Moskva jt ülikoolides.[2]

Piirimäe oli mitmete erialaste seltside liige ja auliige. Ajaloolasena võttis osa Tartu ülikooli ajalooringi tegevusest.[10] Lisaks oli ta B. G. Forseliuse Seltsi seltsi liige, selle nõunik 1993. aastast ning aastast 2000 auliige[11], Õpetatud Eesti Seltsi auliige ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi auliige[12] Ta kuulus ka mitmetesse välismaistesse ajalooseltsidesse ja -komisjonidesse.[6] Piirimäe osales ka pärast emeriteerumist aktiivselt erialaseltside tegevuses.[13] Lisaks tegevusele erialaühendustes oli ta ka Eesti Üliõpilaste Seltsi taastajaliige 1. detsembril 1988.

Helmut Piirimäe suri 21. augustil 2017 ja tema ärasaatmine toimus 27. augustil Tartu ülikooli aulas.[14][15] Veel päev enne surma tähistas Piirimäe koos perega Eesti taasiseseisvumispäeva.[16]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Piirmäe peamiseks uurimisvaldkonnaks olid Baltikumi ja Skandinaavia ajaloolised sidemed. Temaatiliselt on tema huvid olnud mitmekesised. Ta on uurinud erinevaid valdkondi majandusest kultuurini.[14] Skandinaavia ajalooga tegelemise ühe väljundina oli Piirimäe aastatel 1978–1990 väljaande "Skandinavski sbornik" ("Skandinaavia kogumik") toimetuskolleegiumi esimees. Samas polnud Aadu Musta väitel selle autoritel võimalust Skandinaavia arhiivides ja raamatukogudes uurimistööd teha. Piirimäe tegi Musta sõnul raskustest hoolimata oma tööd siiski "hasartse püüdlikkusega".[10]

Piirmäe on põhjalikult uurinud rootsiaegse Tartu ülikooli ajalugu.[14] Teda on peetud sõjaeelses Tartu ülikoolis arendatud Rootsi aja uurimise elushoidjaks Nõukogude ajal. Samuti peetakse märkimisväärseks tema teeneid saavutamaks 1982. aastal Tartu ülikooli 350. aastapäeva tähistamine ja ülikooli asutamisajana 1632. aasta tunnustamine 1802. aasta asemel.[14][13] Ta on uurinud ka üliõpilasorganisatsioonide ajalugu ja olnud koguteoste "Spes Patriae. Üliõpilasseltsid ja –korporatsioonid Eestis" ning selle edasiarenduse "Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis" peatoimetaja.

Üks tema uurimishuvisid oli ka Prantsuse revolutsioon. Lisaks lühematele kirjutistele sel teemal on ta kirjutanud viimase aja ainsa põhjalikuma algupärase eestikeelse teose Prantsuse revolutsioonist.

Piirimäe oli ka mitme kooliõpiku kaasautor ja koostaja. Sellega andis ta oma panuse ajalooõpetuse reformimisse üldhariduskoolides.[5][1]

Ta avaldas mitmeid uurimusi ka pärast emeriteerumist.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Helmut Piirimäe õde on matemaatik Leida Tuulmets.

Helmut Piirimäe oli abielus kunstiajaloolase Krista Piirimäega. Nende tütar on põllumajandusteadlane Triinu Peters; pojad on ajaloolased Pärtel Piirimäe ja Kaarel Piirimäe ning bioloog Kristjan Piirimäe.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ilje Piir. Helmut Piirimäe Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kodulehel.
  2. 2,0 2,1 2,2 Helmut Piirimäe. Lahing suure algustähe ümber Keelekaitsja. Eesti keele kaitse ühingu kogumik nr 11/12. Tartu 2012, lk 36.
  3. 3,0 3,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 609–610
  4. Prof H. Piirimäe tööde bibliograafia
  5. 5,0 5,1 "Helmut Piirimäe – 85" Universitas Tartuensis, oktoober 2015, nr 9.
  6. 6,0 6,1 Alo Lõhmus. Professor Piirimäe kohtumine Kauni Daamiga Postimees, 24. mai 2001.
  7. Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856) etis.ee.
  8. Rol' mezdunarodnych akademiceskich svjazei v formirovanii intelligencii Estljandii i Lifljandii v period shvedskogo gospodstva (1630–1710). etis.ee.
  9. Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel etis.ee.
  10. 10,0 10,1 Aadu Must. Õpetaja lahkumine. IN MEMORIAM Helmut Piirimäe Postimees, 26. august 2017.
  11. Ajaloo radadele lahkus B. G. Forseliuse Seltsi nõunik ja auliige Helmut Piirimäe, 08.09.1930 – 21.08.2017. Forseliuse seltsi kodulehel.
  12. Auliikmed Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi kodulehel.
  13. 13,0 13,1 Kaspar Koort. Lahkus ajalookorüfee, kelle viimane loeng päädis aknast sisse astunud kauni daamiga Tartu Postimees, 21. august 2017.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 Urmet Kook. Suri ajaloolane Helmut Piirimäe ERR, 21. august 2017.
  15. Kaspar Koort. Fotod: Akadeemiline pere jättis hüvasti emeriitprofessor Helmut Piirimäega Tartu Postimees, 26. august 2017.
  16. Daniel Veinbergs. Ajaloolane Helmut Piirimäe austas päev enne surma Eestit lippu heisates Õhtuleht, 21. august 2017.
  17. Honorary Doctors of the Faculty of Humanities
  18. Suur Ignatsi Jaagu medal Forseliuse seltsi kodulehel.
  19. Wastne Testament 1686 Forseliuse seltsi kodulehel.
  20. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3100
  21. Medal Suur Kuldtukat Forseliuse seltsi kodulehel.
  22. Aunimetused Forseliuse seltsi kodulehel.
  23. B. G. Forseliuse medal Forseliuse seltsi kodulehel.
  24. Õpetatud Eesti Seltsi liikmed ÕES-i kodulehel.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Peeter Järvelaid. In memoriam prof. Helmut Piirimäe (kuni 1936 Vällo). – Vaba Eesti Sõna, 24. august 2017, nr. 34, lk. 11.
  • Peeter Järvelaid. In memoriam Helmut Piirimäe (1930–2017). – Eesti Päevaleht (Stockholm), 30. august 2017, lk. 11.
Teatmeteostes
  • Piirimäe, Helmut. – Eesti Entsüklopeedia. Kd 7. Tallinn 1994, lk 303.
  • Piirimäe, Helmut. – Eesti Entsüklopeedia. Kd 14. Eesti elulood. Tallinn 2000, lk 372.
  • Piirimäe, Helmut. – 1000 tartlast läbi aegade. Tartu 2003, lk 325.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.