Käsigranaat

Allikas: Vikipeedia

Käsigranaat ehk granaat on väike lõhkekeha, mis on mõeldud lähialal kasutamiseks. Granaadis on kergesti süttiv materjal või detonaator, mille abil kutsutakse esile lõhkeaine plahvatus.

On olemas erinevat tüüpe granaate. Üldlevinud tüüp on plahvatav granaat, mis aktiveerub maaga kokkupuutel või kindla aja möödumisel. Vajalikud komponendid on põlev materjal ning süütesüsteem. Granaate on eri tüüp ja nende eesmärgiks võib olla plahvatuse esilekutsumine, tule levitamine, valguse andmine või suitsu tekitamine.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Granaadid on sõjapidamises olnud sadu aastaid. Hiinlased leiutasid granaadid umbes 1000. aastal. Eurooplased disainisid enda versiooni granaadist 15.–16. sajandil. Esmane granaadidisain andis tulemuseks metallist anuma, mis oli seest täidetud püssirohuga. Sõdurid panid süütenööri põlema ning viskasid granaadi võimalikult kiiresti endast eemale. 18. sajandiks olid need relvad aegunud ja ei omanud tolle aja lahingutes enam olulist rolli. Granaati hakati uuesti kasutama 20. sajandil. Esimeses maailmasõjas kasutasid sõdurid granaate vastaste kuulipildujate hävitamiseks.[2]

Granaatide tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Kildgranaadid on mõeldud kahju tekitamises läbi kildude lennutamise igas suunas. Killud vigastavad granaadi lähedal olevaid isikuid ja objekte. Kildgranaate võib veel eraldi jaotada kahte tüüpi: ründe- ja kaitsegranaatideks. Ründegranaatidel on väiksem efektiivne raadius, et ründavad väed ei kahjustaks enda mehi. Kaitsegranaatidel on kildgranaadil efektiivne raadius suurem, sest see mõeldud on olukorra tarbeks, kus granaat visatakse välja kaevikust ja oma väed ei saa nii lihtsalt viga saada. Valgustusgranaadid eritavad valgust granaadi aktiveerumisel võimaldades pimeduses paremini vastast näha. Keemiline granaat on mitmeotstarbeline ja selle kasutustarve sõltub granaadi keemilisest komponendist. Kasutatakse süütajana, signaalina, treeningul või massirahutuste kontrolliks. Veel on olemas ka mittesurmavad granaadid, mida kasutatakse treeningutel või vastaste eksitamiseks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Grenade Basics howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)
  2. How Grenades Work howstuffworks.com (vaadatud 21. mail 2015)
  3. Types of Hand Grenades armystudyguide.com, (vaadatud 21. mai 2015)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]