Kindralkortermeister

Kindralkortermeister on kõrgema sõjalise juhtkonna hulka kuulunud staabiohvitseri sõjaväeline ametikoht, kelle ülesanne oli sõjaväeüksuste staapides sõjaliste operatsioonide väljatöötamine ja planeerimine (staabiülem).

Kindralkortermeistri ametikoht loodi Lääne-Euroopas 16.–17. sajandil.

Venemaa keisririigis

Vene sõjaväes asutati kindralkortermeistri (vene keeles генерал-квартирмейстер) ametikoht Preisimaa ja Prantsusmaa sõjaväekorralduse eeskujul tsaar Peeter I korraldusel 1701. aastal, kui sõjavägede ülemjuhataja abina ning esimese Venemaa armee kindralkortermeistrina asus ametisse vürst А. Šahhovskoi.

Venemaa sõjaväes määrati kindralkortermeister ainult sõjaolukorras, kuid alates 18. sajandi lõpust sai sellest alaline ametikoht.

Kindralkortermeistri ülesanded olid algselt väekoondise kavandatava tegutsemispiirkonnaga tutvumine, vägede majutuse ja liikumise ning hospidalide organiseerimine ning piirkondade kaartide ettevalmistamine, kindlustuste ehitamine ja tagala kindlustamine. Hiljem lisandus kindralkortermeistri ülesannetele ka veel luure juhendamine, sildade ehitamine ning toimunud lahingutegevuse kohta ülestähenduste tegemine.

Venemaa kindralkortermeistreid

• Karl Wilhelm von Toll, 1812. aasta Isamaasõjas, Mihhail Kutuzovi kortermeister ja 1813 Michael Andreas Barclay de Tolly kortermeister
• Nikolai Duhhonin, Esimeses maailmasõjas Venemaa keiserliku armee STAVKA kindralkortermeister
• Mihhail Diterichs, Venemaa armee kindralkortermeister (1917)

Mujal

• Erich Ludendorff, Esimeses maailmasõjas Reichwehri Kindralstaabi kindralkortermeister