Louis de Broglie: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 12. aprill 2021, kell 21:57

Louis Victor Pierre Raymond de Broglie [dö broij] (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige. 1929. aastal sai ta elektronide laineomaduste avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna, olles vaid 37-aastane.

Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

De Broglie õppis esmalt ajalugu, ent pühendus seejärel matemaatikale ja füüsikale ning lõpetas ülikooli füüsika alal. Esimese maailmasõja ajal aitas ta arendada raadiosidet.

1924. aastal kaitses de Broglie Sorbonne'i ülikoolis doktoriväitekirja kvantteooria alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta (de Broglie lained), tuginedes Max Plancki ja Albert Einsteini valguse-alastele töödele. 1928. aastast oli ta Sorbonne'i ülikooli professor.

1942. aastal valis Prantsuse Teaduste Akadeemia ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril 1944 valiti ta Émile Picard'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 1. toolile.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1929 – Nobeli füüsikaauhind
1933 – valiti Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks
1938 – Max Plancki medal
1939 – valiti Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks
1952 – UNESCO Kalinga auhind teaduse populariseerimise eest
1953 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi välisliikmeks
1958 – valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia välisliikmeks
1961 – Auleegioni ordeni suurrist

Louis de Broglie oli kokku 18 teadusakadeemia liige ka mitme ülikooli audoktor.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Louis de Broglie Nobeli auhinna lehel

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Broglie Big.jpg|pisi|Louis de Broglie]]
-'''Louis Victor Pierre Raymond de Broglie''' [dö broij] ([[15. august]] [[1892]] [[Dieppe]] – [[19. märts]] [[1987]] [[Louveciennes]]) oli prantsuse füüsikateoreetik, [[Prantsuse Akadeemia]] liige.
+'''Louis Victor Pierre Raymond de Broglie''' [dö broij] ([[15. august]] [[1892]] [[Dieppe]] – [[19. märts]] [[1987]] [[Louveciennes]]) oli prantsuse füüsikateoreetik, [[Prantsuse Akadeemia]] liige. [[1929]]. aastal sai ta [[elektron]]ide laineomaduste avastamise eest [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], olles vaid 37-aastane.
-[[1929]]. aastal sai ta [[elektron]]ide laineomaduste avastamise eest [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]], olles vaid 37-aastane.
-[[1942]]. aastal valis [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril [[1944]] valiti ta [[Émile Picard]]'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud [[Prantsuse Akadeemia]] 1. toolile.
 Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.
@@ 11. rida: / 7. rida: @@
 De Broglie õppis esmalt ajalugu, ent pühendus seejärel matemaatikale ja füüsikale ning lõpetas ülikooli füüsika alal. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal aitas ta arendada [[raadioside]]t.
-. aastal kaitses de Broglie [[Sorbonne]]'is doktoriväitekirja [[kvantteooria]] alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta ([[de Broglie lained]]), tuginedes [[Max Planck]]i ja [[Albert Einstein]]i valguse-alastele töödele. Aastast 1928 oli ta Sorbonne'i professor.
+. aastal kaitses de Broglie [[Sorbonne|Sorbonne'i ülikoolis]] doktoriväitekirja [[kvantteooria]] alal ("Recherches sur la théorie des quanta"). Selles püstitas ta hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta ([[de Broglie lained]]), tuginedes [[Max Planck]]i ja [[Albert Einstein]]i valguse-alastele töödele. 1928. aastast oli ta Sorbonne'i ülikooli professor.
+[[1942]]. aastal valis [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril [[1944]] valiti ta [[Émile Picard]]'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud [[Prantsuse Akadeemia]] 1. toolile.
 ==Tunnustus==
@@ 23. rida: / 21. rida: @@
 *1961 – [[Auleegioni orden]]i suurrist
-Louis de Broglie oli kokku 18 [[Teaduste akadeemia|teadusakadeemia]] liige ning mitme ülikooli audoktor.
+Louis de Broglie oli kokku 18 [[Teaduste akadeemia|teadusakadeemia]] liige ka mitme ülikooli audoktor.
 == Välislingid ==

Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Röntgen 1902 Lorentz, Zeeman 1903 Becquerel, P. Curie, M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi, Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalén 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg, W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck, Hertz
1926–1950	1926 Perrin 1927 Compton, C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrödinger, Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess, Anderson 1937 Davisson, G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951–1975	1951 Cockcroft, Walton 1952 Bloch, Purcell 1953 Zernike 1954 Born, Bothe 1955 Lamb, Kusch 1956 Shockley, Bardeen, Brattain 1957 Yang, T. Lee 1958 Tšerenkov, Frank, Tamm 1959 Segrè, Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter, Mößbauer 1962 Landau 1963 Wigner, Goeppert-Mayer, Jensen 1964 Townes, Bassov, Prohhorov 1965 Tomonaga, Schwinger, Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfvén, Néel 1971 Gábor 1972 Bardeen, Cooper, Schrieffer 1973 Esaki, Giaever, Josephson 1974 Ryle, Hewish 1975 A. Bohr, Mottelson, Rainwater
1976–2000	1976 Richter, Ding 1977 Anderson, Mott, Vleck 1978 Kapitsa, Penzias, R. Wilson 1979 Glashow, Salam, Weinberg 1980 Cronin, Fitch 1981 Bloembergen, Schawlow, K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar, Fowler 1984 Rubbia, Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska, Binnig, Rohrer 1987 Bednorz, Müller 1988 Lederman, Schwartz, Jack Steinberger 1989 Ramsey, Dehmelt, Paul 1990 Friedman, Kendall, R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse, J. Taylor 1994 Brockhouse, Shull 1995 Perl, Reines 1996 D. Lee, Osheroff, Richardson 1997 Chu, Cohen-Tannoudji, Phillips 1998 Laughlin, Störmer, Tsui 1999 't Hooft, Veltman 2000 Alfjorov, Kroemer, Kilby
2001–...	2001 Cornell, Ketterle, Wieman 2002 Davis, Koshiba, Giacconi 2003 Abrikossov, Ginzburg, Leggett 2004 Gross, Politzer, Wilczek 2005 Glauber, Hall, Hänsch 2006 Mather, Smoot 2007 Fert, Grünberg 2008 Nambu, Kobayashi, Maskawa 2009 Kao, Boyle, Smith 2010 Geim, Novosjolov 2011 Perlmutter, Riess, Schmidt 2012 Haroche, Wineland 2013 Englert, Higgs 2014 Akasaki, Amano, Nakamura 2015 Kajita, McDonald 2016 Thouless, Haldane, Kosterlitz 2017 Weiss, Barish, Thorne 2018 Ashkin, Mourou, Strickland 2019 Peebles, Mayor, Queloz 2020 Penrose, Genzel, Ghez 2021 Manabe, Hasselmann, Parisi 2022 Aspect, Clauser, Zeilinger 2023 L'Huillier, Krausz, Agostini