Erinevus lehekülje "Rahvuskogu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
parandasin skripti abil kriipsud
P (link par (+ masintoim) using AWB)
P (parandasin skripti abil kriipsud)
{{Vaata| Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks}}
 
Rahvahääletuse ajaks määras Riigivanem [[23. veebruar|23]]-[[25. veebruar]]i 1936 (RT 1936, 3, 21). Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus anti Riigivanema poolt dekreedina 8. jaanuaril 1936 (RT 1936, 3, 22).
 
Rahvahääletamise peakomitee [[6. märts]]i 1936. a "Otsus 23., 24. ja 25. veebruaril 1936. a toimunud rahvahääletamise tagajärgede väljakuulutamise kohta" (RT 1936, 21, 141) kohaselt võttis rahvahääletusest osa 629.217 hääleõiguslikku kodanikku, Riigivanema esildise poolt anti 474.218 häält ja vastu 148.824 häält, kehtetuks tunnistati 6.175 häält. Seega võeti Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks vastu.
Esimese Koja valimisteks seati üles seati 113 kandidaati. 50 valmisringkonnas jõudis maakonna [[Seltskondlikud komiteed|seltskondlik komitee]] kandidaadi isiku suhtes kokkuleppele ja üles seati üks kandidaat. Olukorras, kus poliitiline tegutsemisvabadus oli piiratud, opositsioon Rahvuskogu valimisi boikoteeris. Konstantin Päts ütles sellise teguviisi kohta: ''Meie ei karda opositsiooni, meie ei ole ka Rahvuskogu valimiste juures keelanud ära kandidaate üles seada. Mina olen isiklikult neile inimestele, kes kanget opositsiooni teinud, ettepaneku teinud, et tulgu ja tehku Rahvuskogus tööd. Nemad arvasid siis, et neil ei ole paras aeg tulla. Nähtavasti arvasid nad, et ei saa enamust''.
 
50 valimisringkonnas kandideeris ainult üks kandidaat ja seal seega hääletamist ei korraldatud. Kõige kõrgem kandideerimisaktiivsus oli kolmes ringkonnas, kus oli üles seatud kolm kandidaati mandaadi kohta. ("Rahvuskogu Esimese Koja liikmete kandidaatide nimekiri valimistel 12-12., 13. ja 14. detsembril 1936 - RTL 1937, 99, lk 4622).
 
== Rahvuskogu tegevus ==
75 877

muudatust

Navigeerimismenüü