Ants Oidermaa

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ants Oidermaa (enne nime eestistamist Hans Oidermann) (2. detsember 1891 Sauga vald, Pärnumaa – mõistetud surma 2. juulil 1941 Tallinnas) oli Eesti poliitik.

Õppis Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonnas (19121914),

1914. astus vabatahtlikult armeese ning lõpetas sõjakooli ja sai ohvitseriauastme, sõdis Esimeses maailmasõjas ja Venemaa kodusõjas Punaarmee vastu.

1920. aastal pärast Venemaa kodusõja lõppu tuli Eestisse tagasi, aastail 19221927 töötas diplomaadina (19261927 oli esindaja Leedus).

Põllumeeste Partei esimees, aastail 19271935, ajalehe Kaja peatoimetaja 19311934.

Isamaaliidu keskjuhatuse liige aastail 19351940, Riikliku Propaganda Talituse juht aastail 19351937, ajalehe Uus Eesti peatoimetaja aastail 19371939, minister (Riikliku Propaganda Talituse ja Informatsiooni Keskuse juhataja) aastail 19391940 Kaarel Eenpalu teises valitsuses ja Jüri Uluotsa valitsuses.

Arreteeriti detsembris 1940 Aegviidus, kus varjas ennast Nõukogude okupatsioonivõimude eest.

Oidermaa käis 1937. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas saksa kunsti ja saavutustega Königsbergis, Münchenis, Nürnbergis, Frankfurdis, Düsseldorfis, Oldenburgis, Hamburgis ja Berliinis. Münchenis külastas ta degenereerunud kunsti kujutavat näitust. Oidermaa on näituse kohta öelnud järgmist: „Sellel näitusel olid välja pandud mitmesuguste äärmuslike kunstivoolude esindajate teosed, mis teatavasti mõni aeg tagasi mõnelpool kaunis moes olid. Selle näitusega taheti näidata, missugune kunst mitte ei pea olema. Näitus oli päris mõjuv. Siia oli tõesti palju hirmsaid lõustasid kokku kogutud. Eriti silma torkasid igasugused Aadama ja Eeva paradiisi pildid, siis Jeesuse ristilt mahavõtmine, kus igalpool oli palju iseloomulikke juudi nägusid. Oli palju lausa tooreid, inetuid, jõhkraid pilte, mis tekitasid vastikust.“ Lisaks külastas ta ametlikult soositud kunsti kujutavat näitust, mida iseloomistas järgmiselt: „Oli palju tööinimeste, meeste ja naiste portreid, tööd, maastikke ja loomi kujutavaid pilte. Üldine mulje jäi siiski, et selle näituse tase peale üksikute erandite on võrdlemisi keskmine.“ 11. septembril oli Eesti delegatsioon jõudnud Nürnbergi, kus tol hetkel toimus 12 000 hitlerinoore vannutamise tseremoonial. Seal nägi Oidermaa Adolf Hitlerit, keda ta iseloomustas järgmiselt: „Käitub hulkade ees vabalt, pingetult, ilma poosita, enesekindlalt. Hääl – kandev bariton, isikupärase sügava tämbriga. Žestikulatsioon – napp. Pea- ja käeliigutused üksikutes tähtsamates kohtades allakriipsutustena. Kõnetempo pikaldane, selge hääldamisega. Lauseehitus ja ainestik lihtne, nii et läbilõike-inimene vaevata võib kõne arenemist jälgida ja kaasa elada. Improviseerib kõne keskel kergelt ja osavasti.“ Eesti delegatsiooni leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.[1]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • H. Oiderman propagandajuhiks. Kaja, 18. detsember 1934, nr. 298, lk. 1.
  • Ants Oidermaa ministriks. Uus Eesti, 25. jaanuar 1939, nr. 24, lk. 1.
  • Minister A. Oidermaa astus ametisse. Uus Eesti, 31. jaanuar 1939, nr. 30, lk. 1.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pekka Erelt. "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress, 26. juuli 2017. Ekspress Meedia AS. Arhiiviversioon.