Mine sisu juurde

VI Riigikogu

Allikas: Vikipeedia

VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Koosseis sai sellise nimetuse alles pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal.

Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.

Seaduse seletuskirjas on öeldud:

"On selge, et vabadussõjalaste poolt algatatud terroristlikuile valimiseelseile meetodeile oleks teised erakonnad pidanud valimisvõitluses astuma vastu. Kokkupõrked oleksid olnud paratamatud ning nad oleksid võinud areneda vägivallategudeni. Riigivanem ühes vabariigi valitsusega kannab põhiseaduse käsul (par. 60) hoolt riigi sisemise julgeoleku eest. See osutuks praegusel momendil võimatuks, kui poliitiliselt laostunud rahvahulkades lubatakse poliitiline kihutustöö ja ühes sellega senise ässitustöö jätkamine... Paratamatult valimised seesuguses õhkkonnas oleks toimunud suurel määral valimissaladuse ja valimisvabaduse rikkumise tähe all ja valimise tulemused ei oleks peegeldanud hääleõiguslike kodanikkude vaba tahet[1]."

V Riigikogu jäi kuni 1937. aasta lõpuni ametisse, kuna tema volituste lõpetamiseks ilma uusi valimisi korraldamata puudus seaduslik alus.

1934. aasta valimiste komiteed

[muuda | muuda lähteteksti]

31. jaanuaril 1934 määras Kohtu- ja siseminister Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteed järgmises koosseisus (RT 1934, 10, 71):

Kandidaadid

[muuda | muuda lähteteksti]

582 "kolmikus" seati üles kokku 1746 kandidaati. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23 kolmikut[2]. Riigivanema kandidaatidest kandideerisid VI Riigikogusse Konstantin Päts Pärnumaal ja August Rei Tallinnas. Vabariigi Valitsuse liikmetest kandideeris veel ainult Nikolai Kann. Vaimulikke oli üles seatud rohkem kui kunagi varem, kuid hajutatuna eri nimekirjades. Keskerakonna 23 V Riigikogu liikmest kandideeris samas nimekirjas ainult 11. Eesti sotsialistide juht Mihkel Martna ei kandideerinud[3].

  1. Valimised lükati edasi. Vaba Maa, 21. märts 1934, nr. 67, lk. 1.
  2. 582 kolmikut Riigikogusse. Vaba Maa, 1. märts 1934, nr. 50, lk. 3.
  3. Civis. Riigikogu kolmikuid vaadeldes. Vaba Maa, 3. märts 1934, nr. 52, lk. 4.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]