Hellmuth Weiss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hellmuth Weiss (kasutatud on ka nimekuju Helmut Weiss; 23. oktoober (vana kalendri järgi 10. oktoober) 1900 Tallinn10. aprill 1992 Marburg) oli baltisaksa ajaloolane, poliitik ja raamatuteadlane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Weiss sündis raamatukaupmeeste perekonnas ning läks 1918. aastal Tartu ülikooli ajalugu õppima. Õpingud katkesid aga peagi Vabadussõja alguse tõttu ning järgnevalt osales Weiss Balti Rügemendi koosseisus Eesti Vabadussõjas. Aastatel 19201925 õppis ta ajalugu, geograafiat ja germanistikat Tübingenis ja Greifswaldis. 1925. aastal sai ta doktorikraadi töö eest Prantsusmaa ajaloost enne 100-aastast sõda.

Seejärel naasis Weiss Eestisse ning töötas Saksa Kultuuromavalitsuses. 19271937 töötas ta ka Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu direktorina. 1929. aastal avastas ta Wanradti ja Koelli katekismuse katked, mis võimaldas 1935. aastal tähistada eestikeelse raamatu 400. sünnipäeva. Weiss tegi aktiivset koostööd ka Tallinna Linnaarhiivi juhataja Paul Johanseniga, kes uuris koos temaga mitmeid kultuuriloolisi probleeme.

Aastatel 19331938 oli Weiss Saksa Kultuuromavalitsuse asepresident ning 1938–1939 president. 1940. aastal oli ta saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsuse likvideerimiskomisjoni liige[1]. 15. märtsil 1940 lahkus ta rongiga Saksamaale[2]. 1941. aastal tuli ta uuesti Tallinna tagasi ning osales Saksa okupatsioonivalitsuse töös kultuuriosakonna juhina. Tema initsiatiivil evakueeriti Saksamaale ka enamik Tallinna Linnaarhiivi kogudest, mis tagastati Nõukogude okupatsiooni lõpuaastatel.

Saksamaal töötas Weiss aastatel 19521959 Herderi Instituudi raamatukogu direktorina ning 19591965 instituudi direktorina. Ta osales aktiivselt ka Balti Ajaloo Komisjoni töös. Saksamaal olles andis ta aastatel 19541977 välja Baltimaid käsitleva kirjanduse valikbibliograafiat, mida hiljem jätkas Paul Kagbein. Samuti käsitles Weiss baltisakslaste ümberasumise problemaatikat.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jüri Kivimäe, "Baltluse ja raamatute teenistuses. Hellmuth Weiss 90" – Keel ja Kirjandus 1990, nr 10, lk 629–630
  • Vello Helk. Hellmuth Weiss'i mälestades. Baltisaksa teadlane tõhusa panusega Eesti riigi heaks. Eesti Päevaleht (Stockholm), 5. august 1992, nr 59, lk 6

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Saksa kultuuromavalitsus likvideerimisel. Rahvaleht, 3. jaanuar 1940, nr. 2, lk. 8.
  2. 40 sakslast läks viimastena. Rahvaleht, 16. märts 1940, nr. 65, lk. 7.
  3. Eesti Kirik nr. 2/3 1988