Karl Schlossmann

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Karl Schlossmann
Nikolai Triigi joonistus "Prof. Karl Schlossmann'i portree" (1930)

Karl Richard Benjamin Schlossmann (19. veebruar 1885 Puurmani vald17. detsember 1969 Stockholm) oli Eesti mikrobioloogiateaduse rajaja, Tartu Ülikooli bakterioloogiaprofessor, hilisem arstiteaduskonna dekaan ning 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia esimene president.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Schlossmann sündis 19. veebruaril 1885 Puurmanni vallas Tartumaal talupidaja pojana. Keskkoolihariduse omandas ta Tartu Reaalkoolis, mille põhikursuse lõpetas 1904 ja täiendava klassi aasta hiljem. 1905. aastal astus K. Schlossmann Riia Polütehnilise Instituudi inseneriteaduskonda, kuid õppis seal ainult ühe semestri. 1906. aasta sügisel asus K. Schlossmann õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja lõpetas selle cum laude 1911. aastal. Juba üliõpilaspõlves, aastail 1910-1911 töötas K. Schlossmann professor Aleksander Paldroki juhendamisel alamassistendina naha- ja suguhaiguste ambulatooriumis. Sel perioodil algas tema kui mikrobioloogi kujunemine.

Aastal 1912 töötas K. Schlossmann lühikest aega assistendina sisehaiguste professori Karl Dehio juures. Seejärel oli ta kuni 1914. aastani Paide maakonnaarst. Esimeses maailmasõjas osales ta juba bakterioloogina. 1918. aastal naasis K. Schlossmann Tartusse ja alustas tööd bakterioloogialaboratooriumis, kuid saadeti peagi Nõukogude Venemaale Voroneži, kuhu oli evakueeritud Tartu Ülikool koos oma varadega. Voroneži ülikoolis kaitses ta 2. augustil 1920 teadusliku töö „Autoseroterapia sifilisa“, mida hiljem Eestis loeti arstiteaduse doktori (dr. med.) vääriliseks[1].

1920. aasta septembris valis Tartu Ülikooli nõukogu K. Schlossmanni bakterioloogiadotsendiks hügieeni õppetooli juures. Tema initsiatiivil loodud bakterioloogiakabinet kujunes hiljem bakterioloogiainstituudiks, mille juhatajaks jäi K. Schlossmann kuni 1944. aastani.

Karl Schlossmann viibis korduvalt Euroopa juhtivates õppe- ja teaduskeskustes Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Šveitsis, Rootsis, Soomes jm; esines esinduslikel teadusfoorumitel (1930 Pariisis rahvusvahelisel mikrobioloogide kongressil, 1934 Varssavis rahvusvahelisel tuberkuloosi vastu võitlemise kongressil jm). Tuntud õpetlasena oli ta valitud Prantsuse Offisier de l’Instruction Publique’i (1929), Läti Societe de Biologie (1933) ja Soome Lääkäriseura Duodecimi (1933) korrespondentliikmeks.

1934–1937 oli K. Schlossmann Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Kui 1930. aastatel hakati ette valmistama Eesti Teaduste Akadeemia asutamist, võttis K. Schlossmann neist Rahvasteliidu Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Rahvusliku Komitee liikmena aktiivselt osa. Riigihoidja Konstantin Pätsi otsusega sai Tartu Ülikooli professorist K. Schlossmannist akadeemik ja ühtlasi viieks aastaks Eesti Teaduste Akadeemia president. Nii palju ei olnud talle siiski aega antud: nõukogude võim likvideeris akadeemia juba kahe aasta pärast.

1944. aastal emigreerus K. Schlossmann Rootsi, kus ta jätkas teadustööd Karolinska haigla kuningas Gustaf V uurimisinstituudis Stockholmis.

K. Schlossmann suri Stockholmis 17. septembril 1969 (85-aastaselt).

Teadusorganisatsiooniline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Schlossmann oli ka 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi esimees ja korporatsiooni Sakala vilistlane.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõhutõve taud Eestis ja võitlus selle vastu (1922)
  • Gripp ehk influentsa : haiguse tekkimine, levimine, tunnismärgid, ravimine, haiguse eest hoidumine ja võitlus taudiga (1927)
  • Kaitsepookimine rõugete vastu : vaccinatio (1935)
  • Estonian curative sea-muds and seaside health resorts (1939)
  • Üldine mikrobioloogia ja immuunsusõpetus (1940)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Prof. K. Schlossmanni doktorikraad. Rahvaleht, 12. detsember 1938, nr. 236, lk. 2.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]