Eduard Laaman

Allikas: Vikipeedia
Gori šarž Eduard Laamann'ist
Gori šarž Eduard Laamanist

Eduard Laaman (31. jaanuar vkj/12. veebruar 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.

Ta sündis Krimmi väljarännanud talupidaja Hindrek Laamani perekonnas. Osales aktiivselt veebruarirevolutsioonijärgse ja vastselt iseseisvunud Eesti poliitikas. Tõmbus aktiivsest poliitilisest elust 1920. aastate lõpus tagasi, oli aktiivne ajakirjanik. Suurt tähtsust omavad tema Eesti iseseisvumist ja iseseisvusaegseid pöördepunkte käsitlevad ajalookirjutised.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Vangistamine ja surm[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Laaman vahistati okupatsioonivõimude poolt 24. veebruaril 1941. Teda süüdistati nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ning spionaažis. Süüdistuskokkuvõte kinnitati 27. juunil 1941 Tallinnas. Tallinnast viidi Eduard Laaman edasi Kirovi vanglasse Kirovi oblastis. NKVD vägede sõjatribunal mõistis Eduard Laamani 26. juulil 1941 surma "revolutsiooniliikumise ja töölisklassi vastase võitluse" eest. Otsus viidi täide 1. septembril 1941. Eduard Laamani abikaasat ei teavitatud Eduard Laamani saatusest ligi viiekümne aasta jooksul.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Laaman abiellus 20. detsembril 1930 Jaan Poska tütre Tatjana Poska-Laamaniga. Sorbonne'i ülikooli lõpetanud Poska-Laaman oli Eesti Emadekaitse Ühingu esimees. Laamani abikaasa ja tütred pidid Nõukogude repressioonide kartusel 1944. aastal põgenema Rootsi. Vanem tütar Ilona Laaman on avaldanud mitu luulekogu, kirjutanud novelle ning tõlkinud eesti kirjandust rootsi keelde. Kasupoeg Árpád Arder oli baptistivaimulik. Perekond elas Tallinnas aadressil Liiva (nüüd Jaan Poska) 6a.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1920 Eesti lahkumine Vene riigist: 1917-1920 (Tallinn: Varrak)
  • 1925 (varjunimega J. Saar) Enamlaste riigipöörde katse: Tallinnas 1. detsembril 1924 (Tallinn: Valvur; 2., faksiimiletrükk. Tallinn: Monokkel 1992; teos ilmus 1925 ka prantsuse keeles)
  • 1933 Demokraatia ja diktatuur (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Pärnu: Perona, 1991)
  • 1934 Erakonnad Eestis (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, sari Elav Teadus, nr 26)
  • 1935 Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid a. 1917-1934 (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr 38; teos ilmus ka soome keeles Helsingis 1935)
  • 1935 Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik (Tartu: EKS, sari Suurmeeste elulood; 3., täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: EKS, 1998)
  • 1936 Eesti ühiskond: selle koostis, areng ja iseloom (Tartu: EKS, sari Elav teadus nr 54)
  • 1936 Eesti iseseisvuse sünd (Tartu, ilmus ka vihikutena; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1964; 3. trükk. Tallinn: Faatum, 8 vihikut, 1990-97)
  • 1938 Juhan Luiga: elu ja mõtted (Tartu: Noor-Eesti)
  • 1938 Tänapäeva Saksamaa: peajooni rahvussotsialistliku "Kolmanda riigi" arengust, alustest ja sisekorrast (kaasautor Leo Kahkra, Tartu)
  • 1940 Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1949)
  • 1940 Uus Euroopa sõda: kuidas see puhkes (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr 97)
  • Eduard Laamani päevik aastaist 1922–40 avaldati ajakirjas Akadeemia 2003, nr 7 – 2004, nr 10
  • 2010 Iseseisvuse tunnid (artiklite valimik). Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 96, Ilmamaa, Tartu, 432 lk; ISBN 9789985773628

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid Loomingus ja Varamus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]