Jüri Ottas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jüri Ottas (14. oktoober 1885 Vana-Kuuste vald, Tartumaa13. aprill 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti poliitik.

Kuulus Kaitseliitu. Suri eeluurimisel.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Georg (pärast nime eestistamist Jüri) Ottas sündis 14. oktoobril 1885 Villemi talus. Vanemad olid Jaan ja Lotta (enne abiellumist: Matson).

Ta õppis Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, mille pidi 1903. aastal isa surma tõttu pooleli jätma ning hakkama talu pidama.

1905. aastal osales ta Tartus Bürgermusses toimunud Eestimaa maasaadikute kongressil.

1906. aasta alguses I Vene revolutsiooni ajal põgenes kodust ja varjas ennast, kuna oli karistussalga poolt vahistamisele kuuluvate isikute nimekirjas.

1918. aastal käis Eesti maarahva delegatsiooni koosseisus Saksamaal, protestides Balti Hertsogiriigi loomise kava vastu.

Kuulus III, IV ja V Riigikogu koosseisu.[1][2][3]

Jüri Ottas oli alates 1928. aastast abielus Anna Reimaniga.

1934. aastal sõlmis Jüri Ottas Moskvas esimese lepingu eesti sealiha müümiseks Nõukogude Venemaale.

1936. aastal valiti ta Kambja põllumeeste konvendi liikmeks.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk, II järk.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Näituse Albumis avaldati 1936. aastal Villemi talu kohta A. Käspre artikkel "Kolmkümmendaastat visa võitlust karmi loodusega".

Villemi talu meenutab ka kolonel Villem Saarsen oma mälestusraamatus "See, mis ma nägin", mis ilmus Stockholmis 1978. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]