Asutav Kogu: erinevus redaktsioonide vahel
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
7. rida: | 7. rida: | ||
== Asutav Kogu valimised == |
== Asutav Kogu valimised == |
||
{{vaata|Asutava Kogu valimised}} |
{{vaata|Asutava Kogu valimised}} |
||
Asutava Kogu valimised toimusid [[5. aprill|5]].–[[7. aprill]]il [[1919]]. Valimistel osales kümme [[partei]]d vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]], [[Jaan Tõnisson]]i juhitud [[Eesti Rahvaerakond]], [[Eesti Tööerakond]] ja sotsiaaldemokraadid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]]). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% [[valimisőigus]]likest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) |
Asutava Kogu valimised toimusid [[5. aprill|5]].–[[7. aprill]]il [[1919]]. Valimistel osales kümme [[partei]]d vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid [[Konstantin Päts]]i juhitud [[Maaliit]], [[Jaan Tõnisson]]i juhitud [[Eesti Rahvaerakond]], [[Eesti Tööerakond]] ja sotsiaaldemokraadid ([[Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei]]). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% [[valimisőigus]]likest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) |
||
== Tegevus == |
== Tegevus == |
Redaktsioon: 19. veebruar 2012, kell 16:50
See artikkel räägib Eesti esindusorganist; Prantsusmaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Asutav Kogu (Prantsusmaa); Venemaa Asutava Kogu kohta vaata artiklit Ülevenemaaline Asutav Kogu; Saksamaa Asutava kogu kohta Asutav Kogu (Saksamaa); teiste riikide samanimeliste organite kohta vaata lehekülge Asutav Kogu (täpsustus). |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2011) |
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85.
Asutav Kogu valimised
- Pikemalt artiklis Asutava Kogu valimised
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisőiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)
Tegevus
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid
- Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919);
- Jaan Tõnisson (18. november 1919 – 26. oktoober 1920);
- Ants Piip (26. oktoober – 25. jaanuar 1921).
19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi.
4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord.
10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad.
13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping.
15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril.
27.–29. novembril toimusid I Riigikogu valimised.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse, sealhulgas seisuste kaotamise seaduse.
Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.
Eesti Asutava Kogu liikmed
120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pőllumeest, 3 őpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliőpilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist.
Juhatus
Esimees – August Rei
I abiesimees – Lui Olesk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
I abiesimees – Julius Seljamaa (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
II abiesimees – Aadu Birk (23. aprill – 10. oktoober 1919)
II abiesimees – Jakob Westholm (10. oktoober 1919 – 4. jaanuar 1921)
Sekretär – Hans Martna
I abisekretär – August Jürima
II abisekretär – Hugo Raudsepp
Liikmed
- Juhan Mihkel Ainson
- Jaan Ammermann
- Ado Anderkopp
- Alma Anvelt-Ostra
- August Arras
- Emma Asson-Petersen
- Karl Ast-Rumor
- Alma Ast-Anni
- Robert Astrem
- Marie-Helene Aul
- Eduard Georg Aule
- Karl August Baars
- Adam Bachmann (Randalu)
- Ado Birk
- Eduard Birkenberg
- Max Woldemar Bock
- Christian Brüller
- Kaarel Eenpalu
- August Ehrlich
- Johan Epner
- Johannes Ernesaks
- Villem Ernits
- Karl Oskar Freiberg
- Julius Grünberg
- Timotheus Grünthal
- Voldemar Hammer
- Jaan Hünerson
- Karl Ipsberg
- Leopold Johanson
- Jaan Järve
- Tõnis Kalbus
- Oskar Kallas
- Nikolai Kann
- Aleksander Kapp
- Juhan Kartau
- Konstantin Konik
- Juhan Kukk
- Hans Kruus
- Theodor Käärik
- Jaan Lattik
- Hans Leesment
- Jaan Lõo
- Ernst Martinson
- Hans Martna
- Mihkel Martna
- Jaan Masing
- Hans Nurk
- Lui Olesk
- Juhan Ostrat
- Kaarel Parts
- Ants Piip
- Jaan Piiskar
- Hans Priimägi
- Peeter Põld
- Konstantin Päts
- Mait Johannes Püümann
- August Rei
- Johannes Semper
- Otto Strandman
- Viktor Tarmas
- Jaan Teemant
- Jaan Tõnisson
- Jüri Uluots
- Aleksander Veidermann
- Jakob Westholm
Nimekiri on pooleli
Kirjandus
- Kes Asutavast Kogust kustutas viimase küünla? - Postimees, 28. veebruar 2009.