Niels Gade

Niels Wilhelm Gade (22. veebruar 1817 Kopenhaagen – 21. detsember 1890 Kopenhaagen) oli taani viiuldaja, organist, dirigent, õpetaja ja helilooja. Teda peetakse oma ajastu suurimaks Taani muusikuks.

Ta oli pillimeistri poeg. Õppis lapsena viiulit V.F.G.Weckshalli juures. Esines juba aastal 1833. Alates 1834. aastast mängis Kopenhaageni õukonna orkestris. Kompositsiooni õppis Andreas Peter Berggreeni ja Christoph Ernst Friedrich Weyse juures. Aastail 1844–1848 oli ta Gewandhausi orkestris Leipzigis Felix Mendelssohn Bartholdy abidirigent, samas esines solistina ja oli viiulipedagoog. Läinud tagasi Kopenhaagenisse, juhatas ta muusikaühingu Musikforeningen sümfooniaorkestrit, mängis orelit. Alates 1862. aastast oli teatridirigent ning osales esimese Taani konservatooriumi asutamisel, kus oli aastatel 1866–1890 õppejõud ja direktor.

Gade on kirjutanud autobiograafia.

Looming

• Singspiel "Mariott" 1850
• 3 balletti:
  • koos Johannes Frederik Fröhlichiga "Isamaa muusad" 1839
  • "Napoli" 1842
  • koos Johan Peter Emilius Hartmanniga "Rahvasaaga" 1854
• 8 sümfooniat 1842–1871 jooksul (kõik salvestatud Neeme Järvi juhatusel)
• avamängud:
  • "Mägedes" 1844
  • "Hamlet" 1861
  • "Michelangelo" 1861
  • "Ossiani vastkõlad" 1840
  • "Šotimaal" 1844
• süit "Holbergiana" 1844
• Klaverikontsert 1880
• 2 süiti (1879/84)
• "Novelletter" (1878/83) keelpillide orkestrile
• keelpillidele:
  • Oktett 1848
  • Sextett 1863
  • 2 kvintetti 1845/51
  • kvartett 1889
  • klaveritrio 1863
• 3 sonaati viiulile klaveriga 1880
• Sonaat klaverile
• klaveritsüklid:
  • "Aquareller" 1850
  • "Arabeske" 1854
  • "Idyller" 1857
  • "Folkedanse" 1855
  • "Fantastykker" 1862
• lühipalu klaverile
• orelile prelüüde
• kantaate 11 sealhulgas:
  • "Comala" Ossiani tekstil 1846
  • "Kevadfantaasia" 1852
  • "Haldjate laps" (Elverskud) 1853
  • "Balderi surm" 1858
  • "Ristikandjad" 1873
  • "Psyche" 1882 jt
• koore a cappella ja orkestriga
• muusikat näidenditele