Arutelu:Edvard Grieg

ning pälvis riikliku stipendiumi, mida eelnevalt oli riik negeerinud. Mis see tähendab? --Metsavend 4. november 2006, kell 14:40 (UTC)

Enne kirjavahetust ei tunnustatud teda maineka heliloojana Norras, oma loomingule spetsialiseerudes tahtis ta riigilt saada stipendiumi, mis enne kirjavahetust aga ei läinud läbi (riik ei maksnud, eitas-negeeris) --Dj Capricorn 4. november 2006, kell 14:59 (UTC)

1868. aasta kirjavahetuses ungari helilooja Lisztiga, kes oli vaimustatud Griegi omapärasest heliteosest "Klaverisonaat a-mollis", saavutas Grieg ka oodatud kuulsuse Norras, ning pälvis riikliku stipendiumi, mida talle varem ei antud.

Ma võtaks selle lause välja, väga keeruline on, ja minu meelest eksitav ka. Mitte kirjavahetus ei toonud stipendiumi, vaid Liszti soovituskiri Norra ministeeriumile - kui uskuda inglise vikipeediat. Samuti ei leia ma kinnitust sellele, et ta Liszti vaimustuse just selle klaveriteosega pälvis, pealegi peaks see pealkiri olema "...kontsert ...".ML 1. mai 2009, kell 10:05 (UTC)

Sellele heale suvele järgnenud talv oli helilooja jaoks vähem lootustandev. Ta ei saanud Norra võimudelt taotletud reisistipendiumi. Siis, ja näib, et ilma küsimata, sai ta aga kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes rääkis selles Griegi andekusest, kirjeldades muuhulgas seda, kuivõrd talle meeldis norra helilooja 1. viiulisonaat (Op 8), ning kutsus Griegi esimesel võimalusel endaga Weimaris kohtuma. Liszti toetus avas Griegi jaoks seni suletud uksi ning ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal 1870. aastal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. See lõik, v.a paksus kirjas osa (varasemalt viki-kirjutajalt), on kirjutatud selle allika põhjal: Steven Ledbetter: "Edvard Grieg. Piano Concerto in A minor, Op 16".ML 1. mai 2009, kell 10:43 (UTC)

artiklist skandinaavia muusika siia tõstetud

Edvard Grieg (1843–1907) – suur norra helilooja. Kõikides Griegi biograafias rõhutatakse fakti, et ta õppis Leipzigi konservatooriumis (võib-olla sellele antakse sellist tähtsust selle pärast, et seal elas ja tegutses Bach omal ajal). Palju märkamisväärsem on aga näiteks tema tutvumine norra helilooja Rikar Nordraakiga. Tema mõju Griegi individuaalsusele oli väga suur. Nordraak tutvustas Griegile norra rahvamuusikat Griegi loomingu võtmesõna ongi rahvamuusika. Noorte heliloojate eesmärk oli luua omapärane "põhjamaine stiil" ja loobuda tollaaegsest n-ö jäljendusmuusikast. Griegi puhul võib väita, et see õnnestus täielikult.

Grieg mitte ainult kasutas rahvamuusikat oma loomingus, vaid ka püüdis oma muusikaga Norra atmosfääri ja looduspilte edasi anda. Selle jaoks töötas ta välja erilised meloodilised ja harmoonilised võted – nagu minoori ja mazoori pidev vaheldumine, "tühjad kvindid" jne. Tänu nendele võtetele räägitakse sellisest nähtusest nagu põhjamaine stiil või põhjamaine tonaalsus – Norra panus sellesse terminisse on kõige suurem .

Griegi kõige kuulsamad teosed on klaverikontsert a-moll ja Henrik Ibseni draamale kirjutatud süit "Peer Gynt". Süit oli alguses mõeldud klaveriduo jaoks, aga hiljem tehti sellest orkestratsioon. Griegi loomingus on ka teised teosed, mis eksisteerivad kahes variandis – klaveri ja orkestri jaoks. Grieg tundis vajadust oma arvamusi ja mõtteid välja öelda – seda ta tegigi oma artiklides, esseedes ja kirjades. Ta kirjutas väga lakooniliselt, aga väikestes ütlustes olid kontsentreeritud suured mõted. Näiteks kirjeldas tema ühes kirjas Avgust Vindingile, et ta otsib ideaalset muusikas. See missioon, kirjutas helilooja, on nii eneseohverdus kui ka nauding .

---

Varasem tekst on osaliselt ümber kirjutatud. Ma ei ole kindel, et siit midagi kaduma ei läinud. Andres (arutelu) 29. veebruar 2016, kell 17:55 (EET)