Vabaturumajandus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vabaturumajandus põhineb spontaansel tegevusel, loomuõigusel, erainitsiatiivil, eraomandusel ja hinnamehhanismil, kuid selle sees eristub vabaturumajanduse mudel kapitalistliku või sotsiaalse turumajanduse mudelist sellega, et see püüab leida tasakaalu utilitarismi ja moraali nõuete vahel. Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetiline positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus see, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. Kasu hinnatakse isikliku tunde intensiivsuse ja kestvusega. [1]

Vabaturumajanduse mudel

Vabaturu majandusmudeli tunnuseks on õiglased hinnad (vabadus valida), majandussuhteid mittemoonutav rahasüsteem, äärmuslik konkurents, turuosaliste võrdsed õigused ja kohustused, turumajanduslike suhete täielik läbipaistvus, süvenev lokaalne ja globaalne tööjaotus, avatud turg ja turuosaliste eneseregulatsioon, mis muudavad avalikku ruumi haldava valitsusvõimu sekkumise majandusprotsessidesse mittevajalikuks hädasolijatele minimaalse toimetuleku pakkumine.

Vabaturumajanduse nõrkuseks on reeglina suutmatus finantseerida fundamentaaluuringuid teaduses ning investeerida suurtesse infrastruktuuri rajatistesse, mille tasuvusaeg on väga pikk või koguni küsitav. See suutmatus tuleneb domineerivate suurettevõtete puudumisest või siis nende muutlikust turupositsioonist ning riikliku institutsiooni vaesusest, sest viimase ülesanded piirduvad väid vältimatute ülesannete täitmisega (nn öövahi riik, mille puhul maksukoormus on u 10–15%).

Vabaturumajanduse toimivus pikemaajalises plaanis sõltub selles osalevate isikute silmaringist, võimest ja valmidusest hinnata majandustehingute pikemaajalisi mõjusid keskkonnale, ühiskonna jätkusuutlikkusele ja territoriaalriigi konkurentsivõimele.

Vabaturumajanduse elemendid olid tuvastatavad angloameerika kultuuriruumis ja modernsetes riikides 19. sajandi lõpus, kuid need on kadusid maailmasõdade käigus ja sellele järgneva perioodil.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gregory and Stuart, Paul and Robert (2004). Comparing Economic Systems in the Twenty-First Century (7th ed.). George Hoffman. p. 538. ISBN 0-618-26181-8.