Baltijets
Baltijets oli tehas (aastatel 1988–1993 tootmiskoondis) Narvas, mis tegutses aastatel 1947–1993 Linda tänava hoonetes 2–24.
Tehas rajati 1947. aastal haruldaste muldmetallide tootmisega seotud tehnoloogiate väljatöötamiseks. See asus samas kohas, kus aastal 1927 asutatud värvivabrik. Seepärast kutsuti seda rahvasuus nimega "красилка". Algul rajati katsetsehhid, kus töötasid noored edukad insenerid. Ettevõte pakkus teistest kõrgemat palka, paremaid töö- ja olmetingimusi ning karjäärivõimalusi. Tehas oli Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi otsealluvuses nn üleliiduline tehas.[1] Aastatel 1947–1966 oli see salastatud sõjatehas ametliku nimetusega "Postkast nr 22".[2] Tehases tegeleti uute seadmete tootmise ja katsetamisega, radiatsiooni ja tuumaenergeetikaga seotud seadmete väljatöötamisega. Selle toodang läks rohkem kui 100 NSV Liidu asulasse ja 40 riiki.[1]
Tehas ehitas oma elumajad, polikliiniku, Valentina Tereškova nimelise pioneerilaagri ja puhkekodu Mereranna Narva-Jõesuus, puhkekodu Krimmis.[1]
Aastatel 1966–1988 tegutses ettevõte nime all tehas Baltijets (vene keeles завод "Балтиец").[1] Tehase peadirektorid oli Viktor Lavrov ja Valeri Tšetvergov.
1985. aastal toodeti tehases esmakordselt NSV Liidus kooliarvuteid Juku.[3]
1967. aastal rajati tehase toel aadressil Puškini tänav 8 kultuurimaja, mis kandis 1993. aastani nime "Oktoobri 50. aastapäeva nimeline kultuurimaja" ja oli 1992. aastani tehase Baltijets ametiühingukomitee nr 114 ametkondlik asutus.[4]
Tehasel olid puhkebaasid Peipsi järve rannikul Remnikus, 1987. aastal[5] rajati Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval profülaktoorium Põhjarannik,[1] praegu on see hoone maha jäetud.[6]
1988. aastal nimetati NSV Liidu Aatomienergiatööstuse Ministeeriumi tehas ümber tootmiskoondiseks Baltijets (vene keeles Производственное объединение "Балтиец"), 1992. aastal riiklikuks aktsiaseltsiks Tootmiskoondis Baltijets (vene keeles Государственное Акционерное Общество Производственное объединение "Балтиец").[1] Töötajate arv oli umbes 4,5 tuhat inimest.[3]
Aastatel 1989–1992 ilmus tehase ajaleht Baltijets.[7]
7. juuli 1993 ettevõte likvideeriti Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Endise tootmiskoondise hoonetes jäid tegutsema ettevõtted AS Balti ES[1], RD Electronic[8], MP & Partners Engineering OÜ[9] jm.
Alates 1997. aastast tegutses ettevõte AS Balti ES nime all, kui selle ostis ära Taani kontsern A. P. Moller-Maersk Group.[10]
Aastal 2007 kasvas Soome ettevõtte Cargotec tellimuste maht üle 50% ning juhtkond otsustas osta tehase oma allettevõtte Hiab jaoks. Tehase nimeks sai Hiab Balti ja hiljem Cargotec Estonia. Sel ajal ehitati uus tootmishoone[11], investeeriti kaasaegsete tootmisvahendite ostmisesse ja koolitati välja spetsialistid.[10]
Hiljem müüs Cargotec tehase oma allhankijale Komas Group ja tehase nimeks sai Komas Estonia. 2013. aastal tekkis ettevõtete Komas Group ja Ruukki Engineering (Soome ettevõtte Rautaruukki osakond) liitumise tagajärjel uus firma Fortaco ning tehase nimeks sai Fortaco Estonia. Tehase direktor on Larissa Šabunova. Tehases töötab 350 inimest (2014).[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Завод "Балтиец" в Нарве". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2016. Vaadatud 6. veebruaril 2016.
- ↑ Puhkekodu "Mereranna" – üleliiduline värav Narva-Jõesuu kuurorti, 10.09.2014
- ↑ 3,0 3,1 Эстония производила первые ПК для школ Delfi.ee, 23.02.2008
- ↑ Narva Kultuurimaja Rugodivi ajalugu
- ↑ "Profülaktoorium (EHR kood 118004092)". Ehitisregister. 30.09.2014. Vaadatud 09.09.2022.
- ↑ Старое и новое
- ↑ "Балтиец : орган трудового коллектива ПО "Балтиец"". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2016. Vaadatud 5. juulil 2016.
- ↑ "RD Electronici koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2016. Vaadatud 5. juulil 2016.
- ↑ Фирму из Нарвы назвали инноватором года
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Лариса Шабунова, директор машиностроительного завода, предприниматель года prospekt.ee, 30.12.2014
- ↑ Президент Эстонии открыл в Нарве новый завод