Baltijets

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Baltijetsi tehase hooned Linda tänaval (vasakul)

Baltijets oli tehas (aastatel 1988–1993 tootmiskoondis) Narvas, mis tegutses aastatel 19471993 Linda tänava hoonetes 2–24.

Tehas rajati 1947. aastal haruldaste muldmetallide tootmisega seotud tehnoloogiate väljatöötamiseks. See asus samas kohas, kus aastal 1927 asutatud värvivabrik. Seepärast kutsuti seda rahvasuus nimega "красилка". Alguses rajati katsetsehhid, kus töötasid noored edukad insenerid. Ettevõte pakkus teistest kõrgemat palka, paremaid töö- ja olmetingimusi ning karjäärivõimalusi. Tehas oli Nõukogude Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumi otsealluvuses nn üleliiduline tehas.[1] Aastatel 1947–1966 oli see salastatud sõjatehas ametliku nimetusega "Postkast nr 22".[2] Tehases tegeleti uute seadmete tootmise ja katsetamisega, radiatsiooni ja tuumaenergeetikaga seotud seadmete väljatöötamisega. Selle toodang läks rohkem kui 100 NSV Liidu asulasse ja 40 riiki.[1]

Tehas ehitas oma elumajad, polikliiniku, Valentina Tereškova nimelise pioneerilaagri ja puhkekodu Mereranna Narva-Jõesuus, puhkekodu Krimmis.[1]

Aastatel 1966–1988 tegutses ettevõte nime all tehas Baltijets (vene keeles завод "Балтиец").[1] Tehase peadirektorid oli Viktor Lavrov ja Valeri Tšetvergov.

1985. aastal toodeti tehases esmakordselt NSV Liidus kooliarvuteid Juku.[3]

1967. aastal rajati tehase toel aadressil Puškini tänav 8 kultuurimaja, mis kandis 1993. aastani nime "Oktoobri 50. aastapäeva nimeline kultuurimaja" ja oli 1992. aastani tehase Baltijets ametiühingukomitee nr 114 ametkondlik asutus.[4]

Tehasel olid puhkebaasid Peipsi järve rannikul Remnikus, 1985. aastal rajati Narva-Jõesuus Vabaduse tänaval profülaktoorium Põhjarannik,[1] praegu on see hoone mahajäetud.[5]

1988. aastal nimetati tehas ümber tootmiskoondiseks Baltijets (vene keeles Производственное объединение "Балтиец"), 1992. aastal riiklikuks aktsiaseltsiks Tootmiskoondis Baltijets (vene keeles Государственное Акционерное Общество Производственное объединение "Балтиец").[1] Töötajate arv oli umbes 4,5 tuhat inimest.[3]

Aastatel 1989–1992 ilmus tehases ajaleht Baltijets.[6]

7. juuli 1993 ettevõte likvideeriti Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Endise tootmiskoondise hoonetes jäid tegutsema ettevõtted AS Balti ES[1], RD Electronic[7], MP & Partners Engineering OÜ[8] jm.

Alates 1997. aastast tegutses ettevõte AS Balti ES nime all, kui selle ostis ära Taani kontsern A. P. Moller-Maersk Group.[9]

Aastal 2007 kasvas Soome ettevõtte Cargotec tellimuste maht üle 50% ning juhtkond otsustas osta tehase oma allettevõtte Hiab jaoks. Tehase nimeks sai Hiab Balti ja hiljem Cargotec Estonia. Sel ajal ehitati uus tootmishoone[10], investeeriti kaasaegsete tootmisvahendite ostmisesse ja koolitati välja spetsialistid.[9]

Hiljem müüs Cargotec tehase oma allhankijale Komas Group ja tehase nimeks sai Komas Estonia. 2013. aastal tekkis ettevõtete Komas Group ja Ruukki Engineering (Soome ettevõtte Rautaruukki osakond) liitumise tagajärjel uus firma Fortaco ning tehase nimeks sai Fortaco Estonia. Tehase direktor on Larissa Šabunova. Tehases töötab 350 inimest (2014).[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]