Maksu- ja Tolliamet

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tolliamet)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Maksu- ja Tolliamet
Asutatud 2004[1]
Peakorter Tallinn
Asukoht Lõõtsa tänav 8a, 15176 Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti vabariik
Maksu- ja Tolliameti peadirektor Aivar Rehe (2002-2006)
Enriko Aav (2006–2011)
Marek Helm (2011–2016)
Valdur Laid (2017–2020)
Emaorganisatsioon Rahandusministeerium

Eesti Maksu- ja Tolliamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Maksu- ja Tolliamet on Eesti maksuhaldur.[2]

Maksuameti ja Tolliameti ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004. aastal.

Amet tegeleb riigieelarve tulude laekumise tagamisega riiklike maksude ja tollitulude osas, ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmisega, riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduva maksu- ja tollikorralduse elluviimisega, maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, hasartmängu korralduslubade ja loterii korralduslubade väljaandmise, hasartmängujärelevalvega ja loteriide korraldamise seaduslikkuse kontrollimisega ning isikute teenindamisega maksukohustuse ja tolliformaalsuste täitmisel.

Maksu- ja tolliametil on 20. aprillist 2017 kasutusel Cybernetica AS arendatud Eesti tollitariifistiku infosüsteem, mis on suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud ettevõtete tegevust lihtsustavast arendusest.[3] [4]

2003. aastal andis Eesti Maksumaksjate Liit Maksuametile nimetuse Maksumaksja vaenlane.

Ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Ameti ülesanded on:

  1. riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine rahandusministrile ning maksukohustuslaste registri pidamine;
  2. riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine;
  3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine;
  4. enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine;
  5. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine;
  6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine;
  7. maksu- ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine;
  8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses;
  9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine;
  10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;
  11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas;
  12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus- ja ümberõppe) korraldamine;
  13. oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus;
  14. rahvusvahelise maksu- ja tollialase infovahetuse korraldamine;
  15. väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine;
  16. välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine;
  17. hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena;
  18. koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  19. muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.[5]

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ametit juhatas 2006-2011 Enriko Aav. 2011-2016 oli peadirektor Marek Helm. 1. juunist 2017–2020 peadirektor Valdur Laid.[6]

Maksu- ja Tolliameti struktuuriüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Maksu- ja Tolliamet[7]
piirkondlikud maksu- ja tollikeskused[8]:
  • Ida maksu- ja tollikeskus – Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond;
  • Lõuna maksu- ja tollikeskus – Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond;
  • Lääne maksu- ja tollikeskus – Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond;
  • Põhja maksu- ja tollikeskus – Harju maakond.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklik Tolliamet
Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet
Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet
Asutatud 1991
Peakorter Tallinn
Asukoht Kohtu tänav 8, Tallinn
Lenini puiestee 9, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti vabariik
Tolliameti peadirektor Enn Luik (1990)
Tõnis Härm (1990–1991)
Tolli- ja Piirikaitseameti peadirektor Andrus Öövel (1991)
Tolliameti peadirektor Mati Jürgens (1991–1993)
Rein Talvik (1993–2002)
Emaorganisatsioon Rahandusministeerium

1990. aasta augustis otsustas Eesti NSV valitsus:

  • kehtestada, et liha, lihasaaduste ja elusloomade väljavedu toimub ainult Eesti Kaubalitsentsiameti poolt väljaantud litsentside alusel.
  • teha Kaubalitsentsiametile, Tolliametile ja Siseministeeriumile ülesandeks organiseerida liikuvate operatiivkontrolli postide loomine Läti Vabariigi ja Vene NFSV-ga piirnevatel aladel, et kontrollida liha ja lihasaaduste väljaveo litsentside kasutamist ning selleks kehtestatud korrast kinnipidamist.

Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 Kodukaitse koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, Eesti Vabariigi "Majanduspiiri seadus" võeti vastu 22. oktoobril 1990. aastal[9]. 25. oktoobril 1990. aastal alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll. 1. november 1990 kinnitati Valitsuse määrusega kontrollpunktide loetelu: Pärnumaal, Ikla II Tallinn-Riia maanteel; Viljandimaal. Mõisaküla Kamara-Mõisaküla maanteel ja Lilli ja Imavere-Drabeši maanteel; Valgamaal, Valga I Viljandi maanteel ja Ringtee ristmikul; Võrumaa Vastse-Roosa Võru-Mõniste maanteel, Luhamaa piiripunkt Pihkva-Riia maanteel ja Murati piiripunkt Pihkva-Riia maanteel; Põlvamaal Koidula Tartu-Petseri maanteel, Piusa silllal Ulitina-Saatse maanteel (100 m Piusa jõe sillast); Ida-Virumaal, Narva I Kulgu sadamas, Narva III kontrollpunkt Tallinn-Leningradi maanteel. 1. novembril 1990 määras valitsus kindlaks 27 alalist kontrollpunkti ja seda päeva peetakse Eesti piirivalve taasloomise aastapäevaks.

1991. aasta aprillis otsustas Eesti NSV valitsus Eesti majanduspiiri kaitseteenistuse[10] baasil moodustada riigiministri, Raivo Vare valitsemisalas 8. aprillil 1991. aastal Eesti Riiklik Piirikaitseamet. 15. juulil 1991. aastal moodustati Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti baasil Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis tolliinspektuuridega: Tolliameti keskaparaat, Vıru TI, Põlva TI, Pärnu TI, Viljandi TI, Valga TI, Ida-Virumaa TI, Narva TI, Lääne-Virumaa TI, Tartu TI, Läänemaa TI, Saaremaa TI, Hiiumaa TI, Harju TI, Tallinna TI. Hiljem liideti Tallinna ja Harju TI ning loodi Järva TI. 28. augustil 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lahutada regionaalse Eesti Vabariiklik Tolliamet NSV Liidu tollisüsteemist ja liita Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga[11]. 29. augustil 1991 reorganiseeriti Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseametiks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse määrusega

1. oktoobrist 1991. aastast moodustati Eesti Vabariigi rahandusministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet (Eesti Tolliamet)[12]. NSV Liidu Tollikomitee likvideeris alluva Eesti Vabariikliku Tolliameti 4. novembril 1991. aastal. Eesti Tolliametit juhtisid Tolliameti peadirektor Mati Jürgens, peadirektor asetäitjad Rein Velling ja (1991–1993) Igor Kristopovitš. Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti 28. veebruaril 1992 Eesti Vabariigi Piirivalveametiks siseministri valitsemisalas.

Riiklik Maksuamet
Asutatud 1991
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti vabariik
Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd (1999–2003)
Kalev Järvelill (2003–)
Emaorganisatsioon Rahandusministeerium

Eesti NSV valitsuse määrusega nr. 79, 25. aprillil 1990. aastal kinnitati Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti põhimäärus[13]. 1998. aastal kinnitati regionaalsete maksuametite: Harju Maakonna Maksuamet, Hiiu Maakonna Maksuamet, Ida-Viru Maakonna Maksuamet, Jõgeva Maakonna Maksuamet, Järva Maakonna Maksuamet, Läänemaa Maksuamet, Lääne-Viru Maakonna Maksuamet, Narva Linna Maksuamet, Põlva Maakonna Maksuamet, Pärnu Maakonna Maksuamet, Rapla Maakonna Maksuamet, Saare Maakonna Maksuamet, Tallinna Maksuamet, Tartu Maakonna Maksuamet, Valga Maakonna Maksuamet, Viljandi Maakonna Maksuamet, Võru Maakonna Maksuamet põhimäärused[14]. 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Endla 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks (asukohaga Kotzebue 14, Tallinn)[15].

2004. aastal moodustati 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]