Pärak

Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe. Pärak asetseb tavaliselt keha kaudaalses osas.

Päraku kaudu vabaneb loom sellistest soovimatutest pooltahketest ainetest, mis on tekkinud seedimise käigus. Sõltuvalt loomaliigist võivad nende hulka kuuluda niisugused ained, mida loom ei suuda seedida, näiteks luud, niisugune toidumaterjal, millest kõik toitained on eraldatud, näiteks tselluloos või ligniin, niisugused ained, mis oleksid mürgised, kui nad seedeelundkonda jääksid, ning surnud või üleliigsed seedebakterid või muud endosümbiondid.

Kahepaiksetel, roomajatel ja lindudel on sama avaus niihästi vedela ja tahke rooja eritamiseks, kopulatsiooniks kui ka munemiseks. Sellist avaust nimetatakse kloaagiks. Ainupilulistel imetajatel on samuti kloaak. Selle tunnuse nad pärisid varastelt amniootidelt terapsiidide kaudu. Kukrulistel on sama avaus tahke ja vedela rooja jaoks ning emastel lisaks eraldi vagiina paljunemiseks. Emastel pärisimetajatel on täiesti eraldi avaused defekatsiooni, urineerimise ja paljunemise jaoks. Isastel pärisimetajatel on urineerimise ja paljunemise jaoks küll sama avaus, aga selleni viivad kusejuha ja seemnejuha paiknevad peaaegu täiesti eraldi.

Päraku arenemine on mitmerakuliste loomade evolutsioonis tähtis sündmus. Nähtavasti on see juhtunud vähemalt kaks korda, eraldi algsuustel ja teissuustel. Sellega kas kaasnes või see soodustas muud evolutsiooniliselt tähtsat arengut: kahekülgset keha põhiplaani, tsöloomi ja metameeriat, mille korral keha koosneb korduvatest "moodulitest", mis võivad hiljem evolutsiooni käigus spetsialiseeruda, näiteks enamiku lülijalgsete pea koosneb mitmest kokkukasvanud ja spetsialiseerunud segmendist.

Kõigil loomadel, kes on vähemalt nii keerukad kui vihmauss, moodustub embrüo ühele küljele blastopooriks nimetatav sälk, mis süveneb ja muutub arhenteroniks, söögitoru arengu esimeseks astmeks. Teissuustel muutub esialgne sälk pärakuks, aga söögitoru uuristub lõpuks läbi kogu embrüo ja moodustab selle teise otsa teise avause, millest saab suu. Sellest pärinebki teissuuste nimi, et suu tekib teises järgus. Esmassuused nimetati niimoodi sellepärast, et arvati, et blastopoor moodustab kõigepealt suu ja pärak moodustub hiljem, kui söögitoru läbi embrüo uuristub. Kuid hilisem uuring näitas, et esmassuustel söögitoru ei uuristugi läbi embrüo. Selle asemel painduvad blastopoori servad kaheksakujuliselt kokku ning ühe ava asemele tekib niimoodi kaks, mis hiljem arenevadki suuks ja pärakuks.

Loomadel harva esineva väärarenguna võib vastsündinul pärak puududa. Sel juhul tuleb loom (põrsas) kas hädatappa või luua kunstlik pärak operatsiooniga.