Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel

Nõukogude Liidu postmark

Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel ehk Tallinna olümpiapurjeregatt (ingl Tallinn Olympic Sailing Regatta, vn Таллиннская Олимпийская парусная регата) toimus 22. juulist 30. juulini Tallinnas Pirital.

Võistlused peeti kuues paadiklassis Tallinna lahel. Regatil osales vaid 23 riiki (156 sportlasega 83 jahiga), neist 17 oma lipu all.

XXII olümpiamängude Tallinna Olümpiapurjeregati korralduskomitee esimehena tegutses Arnold Green. Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses lavastas Mikk Mikiver.

Purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri.

Ajalugu

Olümpiaregati avas Arnold Greeni 20. juulil 1980. Tervituskõne pidas Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlik esindaja Gunnar Ericsson.

Olümpiatuli jõudis Eestisse 19. juulil. Moskvast saabunud delegatsiooni saatel viisid teatejooksjad tule Balti jaamast Raekoja platsile, kus tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Ööl vastu avatseremooniat seisis tuleurn Raekoja suures saalis.

Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Pirita Purjespordikeskuses läitis olümpiatule 17-aastane Haapsalu 1. Keskkooli abiturient Vaiko Vooremaa.

Autasustamistseremoonial tõmbas kõik kuus võidulippu masti Tõnis Lukas.

Kultuuriprogramm

Ava- ja lõputseremoonia, mis toimusid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses lavastas Mikk Mikiver.

Helilooja Lepo Sumera komponeeris ava- ja lõputseremooniaks teose "Olümpiamuusika". Lisaks esinesid üritusel Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt.

Regati ajal (26. juulil) toimus Tallinnas Rahvusvahelise Purjespordiliidu IYRU konverents.

Poliitika

Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Poliitilistel põhjustel (Nõukogude armee tungimine Afganistani 1979) boikoteerisid Tallinna olümpiapurjeregati mitmed tuntud purjespordimaad, nt USA, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsusmaa, see ahendas mõneti konkurentide hulka. Mitu võistkonda võistles mitte oma riigilipu, vaid olümpialipu all.

Taust

Algatus tuua olümpiaregatt Tallinnasse tuli spordiringkondadest ja Tallinna linnalt, mida juhtis Ivar Kallion, tollase ametinimetusega Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimees. Tallinna regatis nähti võimalust linna eelisolukorras kaasaegsemaks ehitada ja mis tähtsam – suletusest välja murda. Olümpiaregatt tähendas välismaailmaga suhtlemises märkimisväärset avanemist.

“Moskvaga konkureeris olümpialinnaks ka Los Angeles, purjeregatti aga tahtsid korraldada Leningrad, Riia, Klaipeda, Sevastopol, Tuapse, Odessa ja Sotši. Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus tuli 1974. aasta oktoobris. Et liidu olümpiakomitee tegi valiku Tallinna kasuks ja minu meelest oli see ootuspärane. Balti regatid Tallinnas olid kindlasti kõige paremini korraldatud purjespordivõistlused NSV Liidus.” – orgkomitee Olümpia 80 Tallinna linnavalitsuse juhataja (1975-1980) Oleg Sapožnin.

Võitjate autasustamisel ja pidulikul lõputseremoonial osalesid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) tolleaegne president lord Michael Morris Killanin ja tulevane president Juan Antonio Samaranch, samuti 16 ROK-i liiget ning Rahvusvahelise Purjetamisliidu (IYRU) president Beppe Croce.

Maskott Vigri

Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati suveniirid ja maskott valiti konkursi korras. Regati maskotiks saanud hülgepojale andis näo tarbekunstnik Saima Sõmer. Hülgepoisile sobiva nime leidmiseks korraldati samuti konkurss ning võidunimi VIGRI kuulutati välja tollal ülipopulaarses telesaates "Reklaamiklubi". Ühtlasi oli see ka esimene kord, kui olümpiamängude ühele võistlusalale tehti eraldi suveniirid.

Ehitised

XXII olümpiamängudeks valmis Tallinnasse palju uusi ehitisi ja rajatisi. Moskvale esitati pikk nimekiri hoonetest, mida oli regati toimumiseks ilmtingimata vaja. Nende hulgas olid ka lennujaam ja teletorn.

Piritale, 193 000 m² suurusele maa-alale projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer spordikompleksi, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline 632 voodikohaga olümpiaküla. Jõe vastaskaldale asus tribüünid 5000 pealtvaatajale.

Purjespordikeskuse keskele ehitati ka kirik. "Seal täitsa keskel keskuses on meremärk ja selle all oli kirik kõigile uskudele. Ükskord, kui Johannes Käbin käis terve delegatsiooniga, oma töötajatega jalutas seal ringi /-/ näitasin kogu seda objekti. Keegi julgeoleku meestest ütles: “Näete, Sapožnin on pannud kiriku keset olümpiakeskust”. Aga Käbin reageeris kiiresti: “See on ju välismaalastele väga hea näidata, et me usu vastu ei ole. Las ta olla siin.””

Tegelikult oli kirik keset olümpiaküla ehitatud ainult ja ainult seepärast, et nii näeb ette olümpiaharta.

Veel ehitati Tallinna teletorn, uus peapostkontori hoone, kaasaegne lennujaam, kesklinna 28-korruseline Olümpia hotell ja Vanalinna külje alla V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee (tänane Linnahall). Mitmed elamukvartalid Vanalinnas said uue ilme ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks. Osalt rekonstrueeriti ka Tallinna–Pärnu–Riia maantee, mh valmis uus Häädemeeste–Ikla lõik sellel teel.

Osalejad

1980. aasta suveolümpiamängudel purjetati kuues klassis

Tallinna olümpiaregatil osales 83 jahti 154 purjetajaga 23 riigist: Finn klassis 21, Lendav hollandlase klassis 15, 470 klassis 14, Stari klassis 13, Tornaado klassis 11 ja Solingu klassis 9 riigi purjetajad.

Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado).

Rahvuslipu all seilasid

Austria Brasiilia Guatemala Jugoslaavia Kreeka Kuuba Küpros NSVL

Poola Rootsi Rumeenia Saksa DV Soome Tšehhoslovakkia Ungari Zimbabwe

Olümpialipu all seilasid riigid, kes näitasid üles oma leppimatust Eesti okupeerimise suhtes

Hispaania Holland (ei osalenud avatseremoonial) Iirimaa (ei osalenud avatseremoonial)

Itaalia (ei osalenud avatseremoonial) Šveits (ei osalenud avatseremoonial) Taani

Sportlased

NSV Liidu koondisse kuulusid Eesti NSV purjetajatest Nikolai Poljakov (Soling), Aleksandr Zõbin (Tornaado) ning Vladimir Ignatenko ja Sergei Zhdanov klassis 470.

Tulemused

Võistlusklass	Kuld	Hõbe	Pronks
470	Brasiilia Marcos Soares Eduardo Penido	Saksa DV Jorn Borowski Egbert Swensson	Soome Jouko Lindgrén Georg Tallberg
Finn	Soome Esko Rechardt	Austria Wolfgang Mayrhofer	NSVL Andrei Balašov
Lendav hollandlane	Hispaania Alejandro Abascal Miguel Noguer	Iirimaa David Wilkins James Wilkinson	Ungari Szabólcs Detre Zsolt Detre
Soling	Taani Valdemar Bandolowski Erik Hansen Poul Richard Høj Jensen	NSVL Aleksandr Budnikov Boris Budnikov Nikolai Poljakov	Kreeka Anastasios Bountouris Anastasios Gavrilis Aristidis Rapanakis
Star	NSVL Valentin Mankin Aleksander Muzitšenk	Austria Karl Ferstl Hubert Raudaschl	Itaalia Giorgio Gorla Alfio Peraboni
Tornaado	Brasiilia Lars Sigurd Björkström Alexandre Welter	Taani Peter Due Per Kjærgaard	Rootsi Goran Marstrom Jorgen Ragnarsson

Medalitabel

Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Brasiilia	2	0	0	2
2.	NSVL	1	1	1	3
3.	Taani	1	1	0	2
4.	Soome	1	0	1	2
5.	Hispaania	1	0	0	1
6.	Austria	0	2	0	2
7.	Saksa DV	0	1	0	1
	Iirimaa	0	1	0	1
9.	Kreeka	0	0	1	1
	Ungari	0	0	1	1
	Itaalia	0	0	1	1
	Rootsi	0	0	1	1

Huvitavat

• Kõige noorem osaleja oli Kuuba purjetaja Alberto Gallardo (18 aastat 27 päeva) ja vanim bulgaarlane Krasimir Krastev (70 aastat 193 päeva).
• Soome võitis siin oma esimese purjetamise kuldmedali ja Iirimaa (hõbe) koondis esimese purjetamise olümpiamedali.
• Olümpiaregatil võis kuulda ka Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusikat, kui soome sportlasele Esko Rechardtile autasustamisel mängiti riigi hümn.
• Säilinud fotodel ja salvestistel oli teiste värvide kõrval näha ka sini-must-valget trikoloori, mida oli näha näiteks tseremooniatel Raekoja platsil Matkamaja aknast ja "Russalka" juures. Trikoloor oli okupatsiooniajal rangelt keelatud.
• Moskva olümpia ja regati ametliku sümboolika asemel levis Eestist pärit sümboolika, nagu hülgepoeg Vigri (karu asemel), ning paljudel esemetel levis "Москва 1980" asemel "Tallinn 1980" või "Tallinn '80". Kõige selle peale oli Rahvusvaheline Olümpiakompitee veidi pahane.

Vaata ka

• 1980. aasta suveolümpiamängud

Välislingid

• Pirita restorani toonane direktor 1980. aasta olümpiapurjeregati toitlustamisest: piisas telefonikõnest, et on vaja seda või teist ja ilma jututa sai see olema Oma Maitse, juuni 2020
• Videokogumik Olümpiaregatt 1980 / ERR.ee voogedastuskeskkonnas Jupiter.err.ee
• Sailing at the 1980 Moskva Summer Games. Sports-Reference.com
• Reet Weidebaum: "Moskva olümpiamängud muutsid Tallinna ilmet tundmatuseni" ERR, 31. mai 2020