Puisniit

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Puisniidud)
Laelatu puisniit

Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.

Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega.

Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.–7. sajandi paiku.

Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja levinumateks heinamaadeks Eestis. Koos hobuniidukite ja traktorniidukite kasutuselevõtuga ning sellele järgnenud intensiivpõllumajanduse perioodiga asendusid puisniidud enamasti lagedate (puude ja põõsasteta) heinamaadega.

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Nedrema puisniit

Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende suur liigirikkus. Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslused ühed maailma liigirikkaimad. Näiteks Laelatu puisniidul on kirjeldatud kuni 76 taimeliiki ruutmeetri kohta ja Vahenurme puisniidul 74 liiki ruutmeetri kohta.[1]

Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Eesti kaitsealuste puisniitude hulgas on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit, Vahenurme puisniit, Koiva puisniit, Allika puisniit jt. Neist suurim ja külastajaile hästi sobiv on Nedrema puisniit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiina Talvi ja Tõnu Talvi. Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus Põllumajandusministeerium, Viidumäe–Tallinn, 2012.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toomas Kukk; Kalevi Kull 1997. Puisniidud. Estonia Maritima 2: 1–249.
  • Kull, Kalevi; Kukk, Toomas; Lotman, Aleksei 2003. When culture supports biodiversity: The case of wooded meadow. In: Roepstorff, Andreas; Bubandt, Nils; Kull, Kalevi (eds.) 2003. Imagining Nature: Practices of Cosmology and Identity. Aarhus: Aarhus University Press, 76–96. pdf
  • Hendrik Relve 2006. Kuidas mõõta puisniidu nägemisest saadud rõõmu? Loodusesõber 3.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]