Ordoviitsium

Allikas: Vikipeedia
Ajastu Ajastik
järgnev järgnev
P
A
L
E
O
S
O
I
K
U
M
Perm Loping
Guadalup
Cisural
Karbon Pennsylvania
Mississippi
Devon Ülem-Devon
Kesk-Devon
Alam-Devon
Silur Přidoli
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Ordoviitsium Ülem-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Alam-Ordoviitsium
Kambrium Furong
Kolmas ajastik
Teine ajastik
Terre-Neuve
eelnev

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.

Ordoviitsiumi avamusala on kujutatud halli värviga.

Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Ordoviitsium on ajavahemik Maa ajaloos, kuid samuti ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.

Kuni 1879. aastani käsitleti ordoviitsiumi siluri ladestu osana.

Ordoviitsiumi ajastul jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mille käigus tekkis näiteks Skandinaavia mäestik. Aktiivse vulkanismiga paistsid silma tänapäeva Austraalia idaosa ja Uurali mäestiku alad.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurt osa ordoviitsiumi esimesest poolest iseloomustab ulatuslik transgressioon (mere pealetung), teist poolt aga vastupidi regressioon. See on seotud ordoviitsiumi lõpu jäätumise ehk Gondwana jäätumisega, mille tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks asjaoluks oli mandri (tänapäeva Aafrika) asumine lõunapoolusel, mistõttu oli võimalik ulatusliku jääkilbi moodustumine. Suuremat osa ordoviitsiumist, väljaarvatud hilisordoviitsium, võib võib nimetada kasvuhooneperioodiks, valitsesid praegustest tunduvalt soojemad klimaatilised olud.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ordoviitsiumi käigus kujunes välja paleosoiline fauna, mille häving saabus permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ka Gondwana jäätumisega on seotud väljasuremissündmus. Hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Tüüpiliselt väljasuremissündmustele asendusid provintsiaalsed ookeanilised faunad kosmopoliitsetega.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ordoviitsiumi ladestu avamusala hõlmab Põhja-Eestit, v.a klindiesineala. Ladestu levialahõlmab aga suuremat osa Eestist, v.a Mõniste kerkepealne osa ja klindiesine. Ordoviitsiumi setenditemaksimaalne paksus Eestialal on 180 meetrit (Kesk-Eestis). Eesti ordoviitsiumi ladestu lasub kambriumi setendeil. Ordoviitsiumil lasuvad aga siluri-, devoni-või kvaternaari-aegsedsetendid. Ordoviitsium jaotatakse kolmeks ladestikuks, mis omakorda jaotuvad kaheksateistkümneks lademeks. Enamiku ordoviitsiumi regionaalsete lademetestratotüübidpaiknevad Eestis. Eraldatakse ka hulk kihistuid, kihistikkeja kihteehk litostratigraafilisi üksusi, mille piirid ei pea langema kokku kronostratigraafiliste üksuste piiridega. Ordoviitsiumi lademete väljaeraldajaiks või nimede autoriks on enamasti Friedrich Schmidtvõi Hendrik Bekker. Eesti ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatseist kivimeist, millest tähtsamad on lubjakivid, aga peale nende on ka merglit, dolomiiti ja liivalubjakivi. Terrigeenseist setteiston liivakivija aleuroliiti. Ordoviitsiumi ladestus on ka fosforiiti, argilliitija savi. Ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademeson Eesti tähtsaim maavarakukersiitehk põlevkivi. Peale kukersiidi on ordoviitsiumi ladestu maavaradeks ka graptoliitargilliit(ebasoovitatav, kuid laialt levinud on nimetus diktüoneemakilt), karbonaatkivimid ehk rahvapäraselt paekivija põhjavesi. Karbonaatkivimite lahustumisegaon seotud karstinähtusedKostiveres, Uhakul, Tuhalasja mujal. Eesti ala ehk Baltika ürgmanneroli ordoviitsiumis lõunapoolkerakeskmistel ja madalatel laiustel. Ordoviitsiumi kivimid, eriti lubjakivid, sisaldavad ohtralt kivistisi. Nendeks on korallid, käsijalgsed, trilobiidid, limused, mikrokivistisedjne.

Ordoviitsiumi fossiile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem
Ladestu Ladestik Lade kivimiline koostis avamusel paksus
järgnev
Ordoviitsium Ülem-Ordoviitsium Porkuni lubjakivi, dolomiit 4...15 m
Pirgu lubjakivi 17...70 m
Vormsi lubjakivi 2...22 m
Nabala lubjakivi 2...35 m
Rakvere lubjakivi 2...28 m
Oandu lubjakivi 0...6 m
Keila mergel, lubjakivi 3...32 m
Haljala lubjakivi 2...14 m
Kukruse lubjakivi, kukersiit 4...25 m
Kesk-Ordoviitsium Uhaku lubjakivi, mergel 5...25 m
Lasnamäe lubjakivi, dolomiit 3...15 m
Aseri lubjakivi 0,1...7 m
Kunda lubjakivi, lubiliivakivi 0,1...15 m
Volhovi lubjakivi, dolomiit 0...21 m
Alam-Ordoviitsium Billingeni glaukoniitaleuroliit 0...1 m
Hunnenbergi glaukoniitliivakivi, aleuroliit 0,5...2 m
Varangu savi, argilliit 4...25 m
Pakerordi liivakivi, argilliit 4...25 m
eelnev