Kersleti

Kersleti
eesti	Kärsläti
rootsi	Kärrslätt
rannarootsi	Kählet
Pindala	9,4 km² (2020)
Elanikke	20 (31.12.2021)
EHAK-i kood	2981
Koordinaadid	59° 2′ N, 23° 10′ E

Kersleti (varem ka Kärrsläti, rootsi Kärrslätt (`tšärr`slett, `kärr`slett)) on küla Vormsi vallas Lääne maakonnas.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Küla kohta kasutati aastal 1540 nime Kyrresleven, aastal 1565 Kyrffveslett, aastal 1598 Kirchiesletz by, aastal 1615 Kirckslätt ja aastal 1627 Kyrkslätt. Kersleti nimi on mugandatud rootsi nimest Kärrslätt. Nimi on algselt kaheosaline, aga seda on raske tõlgendada. Tagumise osa tähenduses ollakse üksmeelsel arvamusel, et see lähtub sõnast slätt ehk tasandik. Vaid 1540. aastal alamsaksa kirjapanija on selle ekslikult sidunud sõnaga leven ehk elu. Algusosa tähenduses arvamused erinevad. Carl Russwurm, Paul Johansen ja E. Lagman peavad kogu nime Soomest Uusimaalt pärinevaks siirdnimeks, mis tuli kaasa rootsi ümberasujatega. Padise kloostril oli Uusimaal ja ka Kyrkslättis aastail 1335–1407 valduseid. Soomes on vallanimi Kyrkslätt (soome Kirkkonummi) juba 1330 kirja pandud kujul Kirkeslæth, Kyrkioslæth. Lagmani järgi on Kyrkslätt Vormsi asukate suus muutunud järgmiselt: kyrk › kärk ja slätt › hlēt ning k on kaashäälikute vahel assimileerunud kujule Kählet või Kälet. Tegemist on suupärasema nimega, lisaks tähendab kärr rootsi keeles sood. Per Wieselgren seevastu hülgab siirdnime teooria ja üritab seletusi leida taimenimetustest, viidates ürdile körvel, vanarootsi kirvil, kyrvil, mis tähendab aed-harakputke. See taim seal küll esineb, aga seda tuntakse seal teistsuguse nimetuse all.^[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi kirja pandud vana pärimuse kohaselt kirjutab olid Vormsi esimesed asukad näljahäda sunnil tulnud Soomest rootsikeelselt Uusimaalt: Kyrkslättist, Borgåst ja Saxbyst. Nad olevat esimesena asustanud saare lääneosa ja toonud nimed kodumaalt kaasa. Need nimed ongi Vormsil Kersleti, Borrby ja Saxby kujul säilinud.^[5]