Valgepõsk-lagle

Valgepõsk-lagle
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Lagle Branta;
Liik	Valgepõsk-lagle leucopsis;
Binaarne nimetus
	Branta leucopsis; (Bechstein, 1803)

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Valgepõsk-lagle pesitseb Gröönimaa kirderannikul, Teravmägedel, Skandinaavia poolsaare loodeosas, Novaja Zemlja Lõunasaarel ja võib-olla Kolgujevi saarel^[2]. Lagle talvitub Madalmaades ja Briti saartel ^[3]. Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks kevadrände ajal aprillis-mais, mil neid kohtab mitme tuhande isendi suuruste parvedena^[2]. Muul ajal kohtab neid harva ja vähesel arvul, ka sügisrände ajal oktoobris ja novembris nad kestvaid peatusi ei tee^[2].

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Valgepõsk-lagle üldpikkus on 58–70 cm, tiibade siruulatus 132–145 cm^[3]. Ta on mustlaglesuurune ja kaalub 1,1–2,2 kg^[2].

Valgepõsk-lagle on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Kuid hanedest on teda hõlbus eristada kahevärvilise sulestiku järgi, mis on pealt must ja alt valge^[2]. Linnul on valge põsepiirkond, millest lind on ka nimetuse on saanud, ning must pea, kael ja ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja selg hõbehallid.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Valgepõsk-lagle pesitseb kaljustel rannikutel ning ojade ja järvede kaljustel kallastel, mille läheduses leidub mahlakaid taimi^[2]. Pesa tehakse sellisesse kohta, et vaenlased, kelleks on eeskätt polaarrebane ja jääkaru, seda kätte ei saaks. Valgepõsk-lagle kolooniad on hajusad ja vahemaad naaberpesade vahel suured^[2].