Aili Kogerman
Aili Kogerman (sünninimi Aili Kolk; 3. veebruar 1933 Võru – 31. detsember 2023 Tallinn) oli eesti keemik.
Aili Kogerman lõpetas 1956. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina; 1966. aastal kaitses Moskva tekstiiliinstituudis tehnikakandidaadi väitekirja ja sai vastava kraadi.
Ta töötas keemiainsenerina Kohtla-Järve Põlevkivitööstuses ja teadurina Keemia Instituudis. Ta oli pikka aega ajakirja Oil Shale tegevtoimetaja.
Ta kirjutas raamatuid ja artikleid olme- ja toiduainetekeemia teemal.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "999 nõuannet", Valgus 1982; 1989
Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]
- Igaühel on võimalus oma aastatesse elu lisada, epl.ee, 3. veebruar 2006
- E-ained toidus – keemiline paradoks, Tarbija24!, 25. juuni 2010
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on Helbe Nuti õde ja Eesti põlevkivikeemia rajaja Paul Kogermani minia.[2][3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1406
- ↑ Uudistaja, 7. detsember 2004 (vaadatud 02.02.2022)
- ↑ Tiia Linnard, "Aili Kogerman: vunki tuleb juurde anda, olenemata vanusest", Virumaa.ee, 29.01.2005 (vaadatud 02.02.2022)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kes on kes Eesti 2000", ISBN 9985607899
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aili Kogerman |