Arnold Susi

Allikas: Vikipeedia

Arnold Susi VR I/3 (4. jaanuar 1896 Livonia Põhja-Kaukaasia29. mai 1968 Tallinn) oli Otto Tiefi valitsuse haridusminister, ametilt advokaat.

Arnold Susi sündis Põhja-Kaukaasias eesti külas õpetajast isa perekonnas. Aastail 19151916 õppis Peterburi Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas.

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti ning lõpetas 2. Peterhofi lipnikekooli 1916 ja sõdis ohvitserina rindel. 19171918 3. Eesti polgus.

Osales Vabadussõda vabatahtlike kooliõpilaste roodukomandörina.

1924. aastal lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, pärast seda töötas Tallinnas advokaadina.

1944. aastal oli ta Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja septembrist 1944 haridusmister.

2. juulist - 3. juulini 1945. aastal toimunud NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistungil mõisteti Arnold Susi süüdi Vene NSFV § 58 / 2 järgi, mille säte kõneleb katsest eraldada N. Liidu küljest mõni tema territooriumi osa. Alles mõni nädal hiljem kvalifitseeriti süüdistus ümber § 58 / 1a järgi, mis käsitleb nõukogude isamaa reetmist.[1]

Vangistuses tutvus ta Aleksander Solženitsõniga.

„Sarvraamide tagant paistab paistab sirge kulmujoon, nägu tundub kohe range ja pilk läbitungiv – sellisena me kujutlemegi meie sajandi haritud inimest. Juba enne revolutsiooni oli ta õppinud Petrogradis ajaloo-keeleteaduskonnas ning iseseisva Eesti kahekümne aasta jooksul säilitanud suurepärase hääldusega vene keele oskuse. Hiljem Tartus oli ta saanud juriidilise hariduse. Peale emakeele valdas ta veel saksa ja inglise keelt ning oli kõik need aastad pidevalt jälginud Londoni "Economist'i" ja "Bericht'e", saksakeelseid teaduslikke ülevaateid, uurinud mitmete riikide konstitutsioone ja koodekseid – ja nüüd esindas ta meie kongis tagasihoidlikult ja väärikalt Euroopat.“

Aleksandr Solženitsõn, Gulagi arhipelaag, I osa, lhk. 165.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanem poeg Heino Susi oli soomepoiss, kirjanik ja biokeemik; tütar Heli Susi on endine saksa keele õpetaja ja tõlkija; noorem poeg Arno Susi oli majandusteadlane.

Mälestusteraamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 19571960 Hakassia vabariigi pealinnas Abakanis asumisel olles kirjutas ta mälestusi, mis avaldati pool sajandit hiljem.

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Testament uues tsiviilseadustikus. Vaba Maa, 19. aprill 1937, nr. 87, lk. 2.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mart Laar. "September 1944: Otto Tiefi valitsus". Tallinn: Varrak, 2007 lk 331


Eelnev:
Paul Kogerman
Eesti haridusminister
18. september 1944
12. jaanuar 1953
Järgnev:
Gustav Suits
(ei astunud ametisse)