Sigtuna

Sigtuna

[ sigt'üüna ]

Elanikke: 8030 (2004)

Koordinaadid: 59° 37′ N, 17° 44′ E

Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.

Sigtuna asutas 11. sajandi alguses kuningas Olof Skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks.

Sigtuna hävitamine

Storagatan

Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad, tõenäoliselt eestlased või kurelased. Linn ehitati siiski peagi üles, kuid selle tähtsus hakkas langema. 13. sajandi jooksul jäi linn peagi kiiresti kasvava Stockholmi varju.

Sigtuna hävitamise kohta on erinevaid versioone - Visby minoriitlaste kroonika, arheoloogide andmed jpm. On kerkinud küsimus, miks Sigtuna vallutamine toimus just aastal 1187? Üks Norra „saaga" väidab, et Norra prints Erik purjetas 1185/86.a. itta, rüüstates Eesti rannikut, võib arvata, et sellele rüüsteretkele tuli idapoolne kättemaks.

Rootsipoolseid allikaid - Eriku idealiseeriv ja geograafiliselt perifeerne kroonika 1320-ndatest aastatest, kus öeldakse anakronistlikult, et Sigtuna vallutasid Rootsi tolleaegsed peavaenlased karjalased ja venelased. Rootsi reformaator, kes oli ka arhivaar, ajaloolane ja kohalik Mälareni oru elanik Olaus Petri aga väidab 16. sajandil, et hävitajad olid eestlased. Ta kirjeldab ka, kuidas eestlased juba vanasti tulid oma pyraticae'tega (mereröövlilaevadega) ehk snäcka’dega Mälareni järve suudmesse ja tekitasid seal palju pahandust. Ka teised 16. saj. Rootsi ajaloolased väidavad analoogselt, et Sigtuna hävitajad olid eestlased. Loengu kokkuvõttes elimineeris prof. Rebas alternatiivsed Sigtuna võimalikud ründajad - venelased, karjalased, kuralased - ja tõdes, et ainsad, kes olid selliseks ettevõtmiseks võimelised jõude koondama, olid saarlased. .

Kirjandus

• Yri Naelapea. Sigtuna väravad tuleksid Novgorodist Eestile tagasi nõutada. Uus Eesti, 27. aprill 1938, nr 115, lk 6.
• Ago Vallas, "Sigtuna" (linna ajaloost) – Akadeemia 1990, nr 9, lk 1887–93.

Vaata ka

• Karl Ristikivi novellikogu "Sigtuna väravad"