Vooluhulk
Allikas: Vikipeedia
Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes.
Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s).
Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega.
Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb - see on paguvesi ehk madalvesi. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb - see on suurvesi. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulga. Veetaseme kõikumine aasta jooksul on väiksem nendel jõgedel, mis läbivad suuri järvi ja veehoidlaid.
Mäejõgedel vooluhulk suureneb liustikujää sulamise tõttu, vihmaperioodide ajal jne.
Vooluhulga aastast muutumist näitavat graafikut nimetatakse hüdrograafiks.
Maailma suurima vooluhulgaga jõgi on Amazonas, Eestis on suurimaks Narva jõgi.
[redigeeri] Eesti jõgede vooluhulki
| Jõgi | Vooluhulk (m³/s) |
|---|---|
| Narva | 399,0 |
| Suur Emajõgi | 70,1 |
| Pärnu | 65,0 |
| Kasari | 30,0 |
| Navesti | 26,9 |
| Halliste | 17,1 |
| Vigala | 14,1 |
| Mustjõgi | 13,4 |
| Jägala | 12,9 |
| Põltsamaa | 12,0 |
| Pedja | 10,9 |
| Väike Emajõgi | 10,7 |
| Võhandu | 10,2 |
| Reiu | 8,2 |
| Velise | 8,0 |
| Ahja | 6,9 |
| Purtse | 6,8 |
| Keila | 6,4 |
| Piusa | 5,8 |
| Kunda | 5,7 |
| Sauga | 5,1 |
| Õhne | 4,8 |
| Kullavere | 4,3 |
| Valgejõgi | 3,9 |
| Elva | 3,8 |
| Avijõgi | 3,0 |
