Johannes Varese valitsus

Allikas: Vikipeedia

Johannes Varese valitsus ehk nn "rahvavalitsus" oli juunipöördega võimule tulnud NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, mis oli ametis 21. juunist kuni 25. augustini 1940. Varese valitsuse koosseis kuulutati välja 21. juuni õhtul kell 22:15 raadio teel. Valitsuse koosseis oli määratud 19. juunil Eestisse saabunud Stalini emissari Andrei Ždanovi näpunäidete järgi.

Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid tegelikult Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude Liidu esindaja Andrei Ždanovi ja tema sõjajõudude jõhkra surve all Jüri Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Johannes Vares-Barbaruse.

5. juulil andis Varese valitsus korralduse Riigivolikogu uue koosseisu valimiste kohta.[1] Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati 10. juuli, valimiste päevaks määrati 14.-15. juuli. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus. Valitsuse 9. juuli täiendav korraldus Riigivolikogu valimiste kohta täiendas Riigivolikogu valimise seadust järgmiselt: "Et vältida Riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide huvides, tuleb kandidaatide esitamiskirjade esindajail esitada ringkondade-komiteele hiljemalt 10. juuliks 1940 kell 14 vastava kandidaadi valimisplatvorm. Valimisplatvormi mitte-esitamisel tühistatakse kandidaadi esitamiskiri ringkondade-komitee poolt".[2]

14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valmiskomisjonide poolt "kõlbmatuks". Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Töötava Rahva Liidu programmist või oli provokatiivse sisuga. Kandidaate süüdistati ka kriminaalses, rahvavaenulikus või Nõukogude Liidule vaenulikus minevikus.

21. juulil võttis vastvalitud Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.[3] 22. juulil esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule palve Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 6. augustil otsustati NSV Liidu Ülemnõukogu VII istungjärgul Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu. 25. augustil 1940 võttis Riigivolikogu vastu Eesti NSV Konstitutsiooni, millega muudeti senine Riigivolikogu Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu.

Valitsuse koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Varese valitsuse ametissenimetamise teadaanne Riigi Teatajas 21. juunil 1940. aastal

Valitsuse tegevusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Varese valitsuse 22. juuni deklaratsioonis on öeldud: Eesti Vabariigi kodanikud! Eile kujundati uus Eesti Vabariigi valitsus. See astus rahvavaenulise valitsuse asemele, kes ei suutnud ega tahtnud kindlustada õiget sise- ja välispoliitikat, millist vajas eesti rahvas. Endine valitsus ei olnud võimeline ega tahteline ausalt ellu viima Nõukogude Liidu ja Eesti vahelist vastastikuse abistamise pakti, mis päästis meie kodumaa sõjatulekahjust ja mis tagab Eestile rahu ja ta piiride julgeoleku. Endise valitsuse poliitika oli vastuolus eesti rahva põhihuvidega.[4]

5. juulil tegi president Konstantin Päts pealesunnitud otsuse[5] määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamine ning tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes andis Varese valitsus korralduse Riigivolikogu uue koosseisu valimiste kohta,[6] valimiste ajaks määrati 14. ja 15. juuli. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust.[7] Valitsuse 9. juuli täiendav korraldus Riigivolikogu valimiste kohta täiendas Riigivolikogu valimise seadust järgmiselt: "Et vältida Riigivolikogu valimiste kasutamist Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikkude eesmärkide huvides, tuleb kandidaatide esitamiskirjade esindajail esitada ringkondade-komiteele hiljemalt 10. juuliks 1940 kell 14 vastava kandidaadi valimisplatvorm. Valimisplatvormi mitte-esitamisel tühistatakse kandidaadi esitamiskiri ringkondade-komitee poolt".[8]

9. juulil lõppes Riigivolikogu kandidaatitele allkirjade andmine ja nimekirjad esitati ringkonnakomiteedele. Eesti Töötava Rahva Liidul oli igas piirkonnas olemas üks kandidaat, kokku 80 kandidaati. Neile vastaskandidaate kõikides piirkondades ei esitatud. Kokku esitati 161 kandidaati, 12 ringkonnas oli vaid üks kandidaat, mõnedes ka kolm või neli.[9]

10. juulil vaatasid ringkondade komiteed üle valimiste nimekirjad, lähtudes valimiste peakomitee juhatuskirjast 10. juulist, mis keelas ära üldsõnalised valimisplatvormid ja need, mis on mõeldud valijate petmiseks ning mis taotlevad Eesti Vabariigile ja Eesti rahvale kahjulikke eesmärke. Nimekirjadest eemaldati inimesed, kes on tegutsenud "rahvavaenulikes" organisatsioonides, nagu Eesti Vabadussõjalaste Liit, Isamaaliit jne, ja on esinenud Eesti ja Nõukogude Liidu sõpruse vaenlastena.[10]

14. ja 15. juulil toimusid Riigivolikogu valimised 80 valimisringkonnas. Valimistest võttis osa 81,6% valijatest. Eesti Töötava Rahva Liidu 80 kandidaadi poolt hääletas 92,9% valijatest.[11]

Valimised viidi läbi kiirkorras, need olid mittevabad ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Next.svg Pikemalt artiklis 1940. aasta Riigivolikogu valimised

19. juulil kutsus president Päts valitsuse ettepanekul kokku Riigivolikogu II koosseisu (hilisema nimega Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis) korraliseks istungjärguks 21. juulil.[12]

22. juulil võttis Riigivolikogu vastu deklaratsiooni Eesti astumisest Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. Deklaratsiooni koostamiseks moodustati Riigivolikogus erikomisjon.[13]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. RT 1940, 60, 566.
  2. RT 1940, 64, 992.
  3. RT 1940, 74, 733.
  4. Vabariigi Valitsuse deklaratsioon Päevaleht, 22. juuni 1940.
  5. Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi 5. juuli 1940 otsus number 175: "Riiklikel kaalutlustel määran Riigivolikogu uue koosseisu valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise" (RT 1940, 60, 565).
  6. RT 1940, 60, 566.
  7. Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. Lääne Elu, 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.
  8. RT 1940, 64, 992.
  9. Valimised võivad alata. Lääne Elu, 10. juuli 1940, nr 79, lk 1.
  10. Riigivolikogu kandidaatide arv vähenes. Päevaleht, 11. juuli 1940, nr 183, lk 1.
  11. Valimas käis üle 81 protsendi. Päevaleht, 20. juuli 1940, nr 192, lk 1.
  12. Riigivolikogu astub homme kokku. Päevaleht, 18. juuli 1940, nr 189, lk 1.
  13. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu liikmeks Postimees, 23. juuli 1940.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aarne Ruben. Vares-Barbaruse valitsus. Tallinn: SE&JS, 2001. ISBN 9985-854-36-5 (ajaloolistele faktidele ja allikatele toetuv ilukirjandusteos)