Järvekonn

Allikas: Vikipeedia
Järvekonn
Noor emane järvekonn
Noor emane järvekonn
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kahepaiksed Amphibia
Selts: Päriskonnalised Anura
Sugukond: Konlased Ranidae
Perekond: Konn Rana
Liik: Järvekonn
Ladinakeelne nimetus
Rana ridibunda
Pallas, 1771
Sünonüümid

Pelophylax ridibundus

Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis.

Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.

Järvekonn on levinud suures osas Euroopast, Venemaast ja Kesk-Aasiast. Lõunas ulatub tema levila Balhašini, Iraani, Jordaaniasse, Egiptusesse ja Alžeeriasse. Ta elab ka Kaukaasias, Krimmis ja Türgis. Iseloomulik on ta steppidele ja laialehistele metsadele. Tema levila põhjapiir langeb kokku taiga lõunapiiriga. Mägedes kerkib tema levila kuni 2,5 km kõrguseni.[1]

Järvekonn on Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik, kes 1925 introdutseeriti Irboska lähedalt Optjoki jõe äärest Raadi järve. Teisi kindlaid leiukohti Eestist ei ole teada.[1]

Järvekonn on arvukas liik. Volga delta mõnes soodis, mida kalakasvatuseks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna. Kolhida ja Lenkorani madalikul ning Alazani-Avtorani nõos elab igal aaril mitukümmend konna. Turkmeenias loendati Bagiri lähedal Kara-Su jõe kaldal 1 kilomeetri pikkusel lõigul 141 järvekonna. Almatõ läheduses elab igal hektaril keskmiselt 1000–2000, Iliiski ümbruses 450–1000 isendit.[1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järvekonna pikkus on kuni 12 cm, harva kuni 17 cm[2]. Ta on endise Nõukogude Liidu suurim kahepaikne[1].

Kõige suuremad järvekonnad asuvad levila keskosas: Põhja-Kaukaasiast Volgogradi oblastini ning Kesk- ja Ida-Ukrainas. Suurimad emased kasvavad Volga deltas 149 mm, isased 128 mm pikkuseks. Levila servades konnade mõõtmed vähenevad. Näiteks Voroneži oblastis on suurimad emased 117 ja isased 112 mm pikkused, aga lõunapiiril Turkmeenias on suurim püütud järvekonn olnud 88 mm pikk. Nähtavasti sõltub kehapikkus ka toitumistingimustest: paremini toituvad konnad on suuremad.[1]

Järvekonnal on hea varjevärvus. Tema keha ülapool on roheline, oliivjas või tumepruun ja sellel on mustad või tumerohelised laigud. Sageli kulgeb piki selga hele triip. Altpoolt on järvekonn määrdunudvalge või kollakas, tavaliselt tumedate laikudega. Liikumatut järvekonna on vee- või kaldataimestiku keskel keeruline märgata.[1]

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui kahepaiksed jagada vee- ja maakonnadeks, siis enamik päriskonnalisi kuulub maismaakonnade hulka[3]. Järvekonn on koos unkidega üks vähestest vees elavatest päriskonnalistest [3]. Teisalt on järvekonn üks vähestest kahepaiksetest kärnkonnade kõrval, keda saab kõrbeski kohata[4]. 20. sajandi alguses tungis järvekonn Balhaši vesikonda ja tekkis kartus, et ta tõrjub siberi konna sealt üldse välja [5].

Kahepaiksed söövad peaaegu eranditult loomset toitu. Seetõttu hävitavad nad hulgaliselt selgrootuid kahjureid, peamiselt putukaid. Veekonn toob teistest kahepaiksetest kasu mõnevõrra vähem. Seda ka sellepärast, et ta sööb kalamaime. Täpsemad uuringud on siiski näidanud, et kalade asurkonnale pole järvekonnal olulist mõju. Isegi kalamajandites on nende mõju ülehinnatud. Volga delta kalamajandites hävitavad kalatoidulised linnud, veenastikud ja järvekonnad kõik ühtekokku kõigest 0,1–1,2% maimude üldarvust.[6]

Oletus, et järvekonna kullesed konkureerivad kaladega toidu pärast, on samuti väär. Kullesed võivad olla küll väga arvukad, aga nad elavad üksnes räni- ja rohevetikate arvel, mida kalad eriti ei söö.[7]

Kahepaiksete siseparasiite on üldiselt vähe uuritud. Järvekonn kuulub väheste erandite hulka. Tal on leitud umbes 70 liiki siseparasiite, mis on rohkem kui veekonnal ja rohukonnal.[8]

Tõenäoliselt ei ela enamik järvekonni vabas looduses üle 6–8 aasta.[9]

Järvekonna kulleseid söövad nastikud, kured, kajakad, tiirud, pardid, kurvitsad, jäälinnud ning isegi sellised linnud, kes pole veelinnud, näiteks siniraad, harakad ja rästad. Kullestel võib olla suur osa kodulindude nuumamisel.[7]

Täiskasvanud järvekonni söövad samuti paljud loomad-linnud: sägad, kohad, osmanid, nastikud, kured, toonekured, haigrud, kajakad, tiirud, pütid, rooruigad, konnakotkad, roo-loorkullid, madukotkad, viud, kivikakud, kassikakud, varesed, künnivaresed, siniraad, õgijad, rebased, šaakalid, mägrad, saarmad ja isegi kodukassid. Enamik neist loomadest on pigem kasulikud ja neid toites toob järvekonn kasu.[7]

Kaitsestaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järvekonn kuulub Eestis III kategooria kaitse alla. Järvekonn kuulub Euroopa Loodusdirektiivi alusel V kaitsekategooriasse (Natura-liik) ja on Eesti punase raamatu V kategooria liik.

Aastal 2000 oli järvekonni Eestis teada vaid Tartus Emajõe luhtadelt.[10]

Järvekonn oli juba Eesti NSV-s üks 4 punasesse raamatusse kuulunud kahepaiksest.[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Loomade elu", 5. kd., lk. 77
  2. M. Greenhalgh, D. Ovenden, 2008. "Euroopa magevee-elustik". Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 206
  3. 3,0 3,1 "Loomade elu", 5. kd., lk. 22
  4. "Loomade elu", 5. kd., lk. 23
  5. "Loomade elu", 5. kd., lk. 93
  6. "Loomade elu", 5. kd., lk. 27–28
  7. 7,0 7,1 7,2 "Loomade elu", 5. kd., lk. 82
  8. "Loomade elu", 5. kd., lk. 27
  9. "Loomade elu", 5. kd., lk. 28
  10. E. N. Arnold. "Euroopa kahepaiksed ja roomajad". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004, lk. 89–90
  11. "Loomade elu", 5. kd., lk. 8