Ränivetikad

Allikas: Vikipeedia
Ränivetikad
Meres elavaid ränivetikaid mikroskoobist vaadatuna.
Meres elavaid ränivetikaid mikroskoobist vaadatuna.
Taksonoomia
Riik: Kromalveolaadid Chromalveolata
Hõimkond: Heterokondid Heterokontophyta
Klass: Ränivetikad Bacillariophyceae

Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid. Liike on hinnanguliselt 30 000 kuni 100 000.[1] Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja ka mullas.

Ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser.

Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast. Kummalgi pantseri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks on karotiin, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll a ja c. Varuaine on enamasti õlitilgakestena.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldiselt käsitletakse ränivetikaid klassi tasemel (Bacillariophyceae). Harvem (ja ka enamikus varasemates allikates), kui on kõrvale jäetud suhteliselt uus stramenopiilide (heterokontide) hõimkond, siis on ränivetikaid (siis ränivetiktaimed) käsitletud hõimkonna tasemel (Bacillariophyta).

Pantseri kuju alusel jaotatakse ränivetikad kahte klassi: radiaalsümmeetrilise ehitusega ketasränivetikad (Centrales) ning kahekülgse ehk bilateraalse sümmeetriaga sulgränivetikad (Pennales).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mann, D. G., Vanormelingen, P. (2013) An inordinate fondness? The number, distributions, and origins of diatom species. J Eukaryot Microbiol. 60(4), 414-20