Siniraag
| See artikkel räägib linnuliigist; lindude perekonna kohta vaata artiklit Siniraag (perekond). |
| Siniraag | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Coracias garrulus (Linnaeus, 1758) |
Siniraag (Coracias garrulus) on ainuke nii Eestis kui kogu Euroopas elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Siniraag on haki suurune, kehapikkus on 30–32 cm, tiiva siruulatus 52–58 cm. Täiskasvanud lind kaalub 120–126 g. Pea ja kõht on türkiissinise sulestikuga, selg on roostepruun, tiivaotsad mustad. Sugupooled on välimuselt sarnased. Lend on sirgjooneline, laperdav.
[redigeeri] Levik
Siniraag on levinud Euroopas, Lääne-Aasias ja Marokos. Ta on rändlind, talvitub Aafrikas Saharast lõunas. Leviala on kitsenenud ja Eestis on siniraag väga haruldaseks jäänud. Meil pesitseb hinnanguliselt 1–5 paari siniraage [2].
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Siniraag teeb pesa enamasti puuõõnde või kaevab pesaõõne kruusasele mäenõlvale. Kurnas on 5–7 muna, mida emalind haub 4 nädalat. Elupaigana eelistab puisniite ja pargilaadseid metsi. Pesapaik asub jahialast lahus, vahel mitme kilomeetri kaugusel.[3]
[redigeeri] Toitumine
Siniraag toitub suurtest putukatest, sisalikest ja konnadest. Saaki varitseb mõnel väljaulatuval kohal istudes.
[redigeeri] Arvukus
Siniraa arvukus on Euroopas alates 1970. aastatest pidevalt vähenenud. Teda ohustavad keskkonnamürkide kasutamine, põllumajanduse ja metsanduse intensiivistumine. Efektse välimuse tõttu ohustab liiki ka jälitamine inimeste poolt.
[redigeeri] Kaitse
Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub I kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga.
[redigeeri] Viited
- ↑ Bird, J. & Butchart, S. (BirdLife International Red List Authority) (2010). "Coracias garrulus." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2011.
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF) Kasutatud 22.06.2011.
- ↑ Kumari, E. Eesti NSV linnud, Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1954.
[redigeeri] Välislingid
- Siniraag - liigikirjeldus - Loodusõpe: siniraag - Eesti Loodus: Siniraag
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Siniraag |