Saarmas
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Saarmas (perekond) |
| Saarmas | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Lutra lutra (Linnaeus, 1758} |
Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas (Lutra lutra) on vee-eluline imetaja kärplaste sugukonnast. Rahvapäraselt on teda kutsutud nimega udras.
Elutseb Euraasia ja Põhja-Aafrika siseveekogudes ning mererannikul.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam.
Keha pikkus 70–90 cm, saba pikkus 30–50 cm. Isendid võivad kaaluda 5–12 kg, maksimaalselt 15 kg[1] emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad[2].
Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast.
[redigeeri] Eluviis
Toitub kaladest, mügridest ja vähkidest.
Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse uuristab uru, mille suue avaneb vee alla. Samuti võib ta kasutusele võtta teiste loomade rajatud pesasid, mida ta endale sobilikuks kohandab.
Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.
[redigeeri] Sigimine ja areng
Paaritumise ja poegade kasvamise ajal on on isas- ja emasloom koos. Looted võivad emaslooma ihus olla 10–13 kuud. Enamasti sünnivad pojad mais – juunis. Poegade arv enamasti 1–3 [viide?] (teistel andmetel 2–4[viide?]). Silmad avanevad poegadel kuu vanuselt ning esimest korda väljuvad nad pesast 1,5–2 kuu vanuselt. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu otseselt emasooma ja poegadega kokku.
Saarmad võivad elada kuni 20 aasta vanuseks.
[redigeeri] Looduskaitse
Saarmas on looduskaitsealune liik.
[redigeeri] Viited
- ↑ Festetics A. 1980. Der Fischotter – Naturegeschihte und Tier-Mensch-Beziehung. – Reuter C. & Festetics A. (eds.), Der Fischotter in Europe – Verbreitung, Bedrohung, Erhaltung. (Selbstverlag, Oderhaus und Göttingen): 9–66
- ↑ Sidorovich V. & Lauzhel G. 1997. Analysis of Intrapopulation Variation and Interpopulation Metric and Non-Metric Differenes in Otter. – Mustelids in Belarus: 47–55
[redigeeri] Välislingid
- Nikolai Laanetu: "Südi saarmas" Eesti Loodus, märts 2007
