Haubits

Allikas: Vikipeedia

2. maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes

Haubits (saksa Haubitze) on ajalooliselt 100...520 mm kaliibriga lühikese rauaga suurtükk, mille raud on alla 30 kaliibri ning mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus 300...600 m/s. Haubitsast on võimalik tulistada kuni 70 kraadise tõusunurgaga ning nende laskeulatus on kuni 18 km.

Haubits on kaudse sihtimisega suurtükk, millega on võimalik tulistada ka kinniselt tulepositsioonilt.

Mitmes riigis, sealhulgas Soomes, loetakse ka tänapäeval haubitsaks vaid suurtükk, mille raud on alla 30 kaliibri.

Haubits on suurtükiväerelv ning seda käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus - relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).

122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus

155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil

155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal

Vene 152 mm liikurhaubits Msta-S relvanäitusel

USA 155 mm liikurhaubits M109 Paladin tulepositsioonil Iraagis

[redigeeri] Haubitsad tänapäeval

Haubitsateks nimetatakse vastavalt NATO terminoloogiale kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega - peamiselt enesekaitseks.

Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga võimaldab nii ehitus, kui laskeandmete arvutussüsteemi iseärasus. Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele. Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule ka eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.

Haubitsad jagunevad mobiilsuselt:

• liikurhaubitsateks;
• välihaubitsateks ehk järelveetavateks haubitsateks,

Kaliibrilt jagunevad haubitsad:

• kergeteks (kuni 122 mm);
• kesmisteks (130...155 mm);
• rasketeks (tänapäeval praktiliselt ei kasutata).

Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39 ... 52 kaliibrit.

[redigeeri] Kasutatud kirjandus

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia köide 3, lk 331