Haubits

Allikas: Vikipeedia
II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes
122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus
155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil

Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on

  1. ajalooliselt suurema kaliibriga ja lühikese rauaga suurtükk, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri ning mürsul on suhteliselt järsk lennujoon ja väike algkiirus;
  2. tänapäeval kaudse sihtimisega laskmiseks valmistatud suurtükk, millega on võimalik tulistada nii kinniselt kui ka avatud tulepositsioonilt.

Mitmes riigis, sealhulgas Venemaal ja Soomes, loetakse ka tänapäeval haubitsaks vaid suurtükke, mille raua pikkus on alla 30 kaliibri.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Haubitsa tüüpi relvad (kivipüssid) võeti kasutusele juba 15. sajandil. Esimesed andmed pärinevad 1410. aastast Grünwaldi lahingust, kus neid kasutas Saksa ordu. Haubitsaid kasutati hussiitide sõdade ajal, eriti aktiivselt tegid seda hussiidid, kes kindlustasid nende abil oma vankerkantse. Sel ajal said nad endale ka praeguse nimetuse (houfnice). On arvatud, et hiliskeskajal oli haubits lisaks lihtsalt laskerelvaks olemisele ka oluline kõrvalmõju: tugev pauk hirmutas hobuseid ja ajas võitlejaid segadusse.

Kuni 19. sajandini kasutati haubitsa puhul tavaliselt tšehhipärast nimekuju, alles siis mindi üle saksapärasele (Haubitze), millega hakati tähistama lühikese rauaga suurtükke.

Vene 152 mm liikurhaubits 2S19 Msta-S relvanäitusel
USA 155 mm liikurhaubits M109 Paladin tulepositsioonil Iraagis
Ameerika Ühendriikide 155 mm haubitsad M777A2 ja M777ER
155 mm liikurhaubits PzH 2000. Valmistatud Saksamaal
Prantsusmaa liikurhaubits CAESAR
Poola liikurhaubits AHS Krab

Haubitsad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Haubitsateks nimetatakse vastavalt NATO terminoloogiale kaudtuleotstarbelisi suurtükke sõltumata raua pikkusest või kaliibrist. Haubitsatega on võimalik vajadusel siiski tulistada ka otsesihtimisega – peamiselt enesekaitseks.

Haubits on suurtükiväe relvasüsteem ning seda käsitseb reeglina jaoga võrdsustatud allüksus – relvameeskond (ka suurtükimeeskond, haubitsameeskond).

Haubitsa mürsul on tulenevalt kasutuseesmärgist märgatavalt järsk lennujoon ja reeglina erineva või muudetava tugevusega (laske-) laengud erinevatele laskekaugustele laskmiseks. Uuematel haubitsatel on olemas võimalus laskmiseks nii tavapärases alumises, kui ka ülemises tõstenurgagrupis (üle 45 kraadi). Ülemise tõstenurga võimaldab nii ehitus, kui laskeandmete arvutussüsteemi iseärasus. Ülemise tõstenurga kasutamine võimaldab asetada haubitsa tulepositsioonile otse kõrgema varje taha, lastes samas väiksema laenguga ja väga järsu mürsu lennujoonega ka lähematele laskekaugustele.

Kaudtulelaskmisel sihtimiseks kasutatakse optilist panoraamsihikut, mis võib olla kombineeritud elektroonikaploki ja güroskoobiga. Paljudel haubitsatel on lisaks panoraamsihikule ka eraldi teleskoopsihik otselaskmiseks.

Haubitsad jagunevad mobiilsuselt:

Põhilised NATO standardile vastavate 155 mm (kasutatavaim kaliiber) haubitsate rauapikkused kaliibrimõõdus on 39, 45 ja 52 kaliibrit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]