Fjodor Dostojevski

Allikas: Vikipeedia
Fjodor Dostojevski, 1872. (Vassili Perovi portree)

Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (vene keeles Фёдор Михайлович Достоевский; 11. november (vana kalendri järgi 30. oktoober) 1821 Moskva9. veebruar (vana kalendri järgi 28. jaanuar) 1881 Peterburi) oli vene kirjanik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dostojevski pärines põlisaadlist. Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest.

Ta oli hariduselt insener. Lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli.

Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petraševski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").

Aastad 1850–1854 veetis Dostojevski sunnitööl. Aastatel 1854–1859 oli ta väeteenistuses lihtsõdurina.

25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri.

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

3. juulil 1843 saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten Tallinna. Uuel tänaval, majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus Tallinna Insenerikomando, kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud Dostojevski vend Mihhail. Insenerivägede ohvitserist vend Mihhail oli 1842. aastal Tallinna Niguliste kirikus abiellunud Tallinnast pärit Emile Caroline Ditmariga.[1]

Hoone Uus tänav, 10

Kirjanik, kes õppis tol ajal Peterburis, külastas teda 1843. aastal, olles võtnud 28päevase puhkuse, et ravida end “Tallinna tervisevetel”.

9. juunil 1845 tuli Dostojevski Tallinnasse teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse “Teisik” kallal.

25. mail 1846 sõitis Dostojevski Tallinnasse viimast korda. Paljudest kirjaniku Tallinna tuttavatest said tema raamatu kangelaste prototüübid. Dostojevski ühe kuulsama teose “Sortsid” (mis kannab uues tõlkes pealkirja “Kurjad vaimud”) tegevus pidi algul toimuma Tallinnas.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Maria Stuart" (draama, 1840)
  • "Boriss Godunov" (draamad, 1841)
  • "Vaesed inimesed" (Бедные люди; 1844; eesti keeles 1964; tõlkija Aleksander Raid), "Teisik" (Двойник; eesti keeles 1982; tõlkija Aleksander Raid), "Härra Prohhartsin" (1846)
  • "Valged ööd" (1848; eesti keeles 1971; tõlkija Aleksander Raid)
  • "Nitotška Nezvanova" (1849)
  • "Alandatud ja solvatud" (Униженные и оскорбленные; 1861, eesti keeles 1939)
  • "Märkmeid surnud majast" (Записки из мертвого дома; 1861–1862, eesti keeles 1940)
  • "Talviseid märkmeid suvistest muljetest" (Зимние заметки о летних впечатлениях; 1863)
  • "Ülestähendusi põranda alt" (Записки из подполья; 1864; eesti keeles 1971, 2004; tõlkijad Andres Ehin, Lembe Hiedel)
  • "Kuritöö ja karistus" (Преступления и наказания; 1866; eesti keeles 1929, 1958, 1987; tõlkija A. H. Tammsaare)
  • "Mängur" (Игрок; 1866)
  • "Idioot" (Идиот; 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002; tõlkija Marta Sillaots)
  • "Kurjad vaimud" (Бесы; 1871–1872; eesti keeles 1940 (Sortsid), 1997; tõlkija Virve Krimm, värsid Harald Rajamets)
  • "Kirjaniku päevik" (1873)
  • "Nooruk" (Подросток; 1875, eesti keeles 1940)
  • "Kirjaniku päevik" (1876–1877)
  • "Vennad Karamazovid" (Братья Карамазовы; 1879–1880; eesti keeles 1939, 2001; tõlkija Aita (Justa) Kurfeldt)
  • "Kirjaniku päevik" (1880–1881)

Dostojevski looming Eesti teatris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vene keeles avaldati aastatel 19721990 Dostojevski täielikud kogutud teosed 30 köites.
  • Eesti keeles avaldati aastatel 19391940 Dostojevski "Kogutud teosed" 15 köites.
  • 1981. aastal ilmus eesti keeles raamat "Inimene on saladus" (LR nr. 27–33, valinud, tõlkinud ja kommenteerinud Peeter Torop, toimetanud Lembe Hiedel), mis sisaldab valimiku katkendeid kogu Dostojevski mitteilukirjanduslikust loomingust (artiklid, kirjavahetus, "Kirjaniku päevik").
  • 2003. aastal ilmus eesti keeles kirjaniku teise naise Anna Dostojevskaja mälestusraamat Dostojevski elu viimasest veerandist "Elu Fjodor Dostojevski kõrval". Eesti keelde tõlkis Maret Kaik.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]