Lembe Hiedel
Lembe Hiedel (kuni aastani 1936 Oengo; 1936–53 eestistatult Õngo; 1. september 1926 Nõmme – 13. märts 2004 Tartu) oli eesti toimetaja ja tõlkija.
Loomingu Raamatukogu tegevtoimetajana aastatel 1958–73 aitas ta Nõukogude tsensuuri kiuste olulisel määral kujundada ajakirja vabameelset hoiakut, esinduslikku valikut ja nõudlikku kunstitaset.
Lembe Hiedel on tõlkinud vene kirjandust. Samuti redigeeris ta ulatuslikult mitmeid teiste varasemaid ja ka uuemaid klassikatõlkeid (Dostojevski "Idioot", Gontšarovi "Oblomov", Lev Tolstoi "Anna Karenina", Kafka romaanid "Loss", "Protsess", "Ameerika" ja novellivalimik "Öösel", Hermann Hesse "Stepihunt"; Prišvini, Camus’, Solženitsõni teosed).
Ta on avaldanud luuletusi (Looming 1946, nr 7/8), tõlkinud mitme proosaraamatu luuletused, kirjutanud tõlkeraamatute saatesõnu ja avaldanud vähesel määral ka kirjanduskriitikat.
Sisukord |
Õpingud [muuda]
- 1932–39 Vasalemma algkool
- 1941–42 Tallinna 10. keskkool
- 1942–46 Tallinna õpetajate seminar
- 1946–49 TRÜ ajaloo-keeleteaduskond, eesti keel ja kirjandus; heideti poliitilistel põhjustel välja; jätkas õpinguid 1951; lõpetas eesti filoloogina 1953
Töökohad [muuda]
- Lühemat aega õpetaja Tartu 3. keskkoolis, Vasalemmas ja Tallinna 16. keskkoolis
- 1954–56 bibliograaf TA teaduslikus raamatukogus
- 1958–73 Loomingu Raamatukogu toimetaja (koos Otto Samma ja Edvin Hiedeliga)
- Pärast vallandamist oktoobris 1973 oli vabakutseline tõlkija ja toimetaja Tallinnas, hiljem elas Tartus
Isiklikku [muuda]
Lembe Hiedeli isa oli kirjanik ja õpetaja Julius Oengo. Aastatel 1953–86 oli Lembe Hiedel abielus tõlkija ja toimetaja Edvin Hiedeliga. Sündisid tütar Katrin (= tõlkija ja toimetaja Katrin Kiik) ja poeg Siim.
Tõlkinud raamatud [muuda]
- Juri Kazakov, "Aadam ja Eeva" (novellivalimik). LR 1964, nr 30, 92 lk
- Juri Bondarev, "Vaikus" (romaan). Eesti Raamat, Tallinn 1965, 304 lk
- (koos Otto Sammaga) Konstantin Simonov, "Sõduriks ei sünnita" (romaan) I–II, Eesti Raamat 1969, 392 + 416 lk
- (koos Andres Ehiniga; järelsõna: Valeri Bezzubov) Fjodor Dostojevski, "Ülestähendusi põranda alt" (jutustus). LR 1971, nr 48/49, 120 lk; 2. trükk: Varrak, Tallinn 2004, 156 lk; kättesaadav ka helisalvestisena: Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinn 2004
- Ilja Ehrenburg, "Julio Jurenito" (romaan). LR 1972, nr 20/23, 246 lk; 2. trükk Varrak 2004; tsensuuri tõttu välja jäetud ja ka 2004. aasta väljaandest puuduv 27. peatükk (Leninist) "Suur inkvisiitor legendiväliselt" ilmus ajakirjas Vikerkaar 2005, nr 6, lk 2–7
- Boriss Balter "Nägemiseni, poisid!" (ka tõlkija järelsõna), LR 1976, nr 34/37, 208 lk
- Maksim Gorki "Põhjas" (näidend). ER 1977, 80 lk; 2. trükk: ER 1987
- Tatjana Suhhotina-Tolstaja "Minu isa [= Lev Tolstoi] surm ja tema lahkumise tagapõhi" (ka tõlkija järelsõna). LR 1978, nr 34, 74 lk
- Bulat Okudžava "Diletantide teekond" II, 1981
- Fjodor Dostojevski "Märkmeid surnud majast" (romaan; Johannes Seilenthali 1940. aastal ilmunud tõlke ümbertöötlus; järelsõna: Georg Grünberg). Hortus Litterarum, Tallinn 1995, 424 lk
Lisaks on ta tõlkinud Aleksander Serafimovitši lühijutu "Kättemaks" (ilmunud kogumikus "Merejutte", LR 1959, nr 2, lk 36–47) ning trükis ilmumata näidendeid teatreile:
- Vassili Rozov, "Me elame hästi"; pealkirjaga "Metsise pesa" lavastas selle 1980 Vanemuises Evald Hermaküla
- (koos Vidrik Kiviloga) Modest Mussorgski ooperi "Sorotšintsõ aastalaat" libreto; lavastati 1976 Vanemuises
Koostanud raamatud [muuda]
- J. Oro (= Julius Oengo), "Hiir rätsepaks" (luuletused). ER, Tallinn 1967, 126 lk
- Julius Oengo, "Minu päev" (luuletusi, poeeme, ballaade). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2001, 138 lk
Hinnanguid [muuda]
- Lennart Meri, Aleksandr Solženitsõni jutustuse "Üks päev Ivan Denissovitši elust" tõlkimisest: "Mäletan, missuguseid järeleaitamistunde mulle andsid Samma ja eriti toimetaja Lembe Hiedel. Läksin koju, kirjutasin nende soovitused üles ja õppisin pähe. Siiamaani on peas. (---) Minu meelest on "Loomingu" Raamatukogu uskumatu nutikuse ja kavalusega täitnud seda tühimikku, mis Eestis Moskva tellimisel pidi valitsema. Pean silmas ennekõike maailmakirjandust."[1]
- Enn Soosaar: "Sattusin alguses kohe Eesti parima toimetaja Lembe Hiedeli käe alla. See, kui kirjuks ta mu tõlke tegi, oleks praegu jube vaadata. Temale olen küll igavesti tänulik, et ta selle vaeva ette võttis ja mulle selgeks tegi, mis tõlkimine on."[2]
Tunnustused [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Tarmo Vahter, "Lennart Meri: Ivan Denissovitši vastuvõtt oli võimas". Eesti Ekspress, 05.12.2002.
- ↑ Kalev Kesküla, "Suurest kurjast väikeste inimesteni". Eesti Ekspress, 22.02.2007.
Kirjandus [muuda]
- Lembe Hiedel, ""Loomingu" Raamatukogu alaeast. Märkmeid ja meenutusi aastaist 1957–1973" – Vikerkaar 1995, nr 5/6, lk 138–149; nr 7, lk 80–85; nr 8, lk 67–75; uustrükk väljaandes: "Loomingu Raamatukogu" viiskümmend aastat. Bibliograafia. LR 2006, nr 37–40, lk 159–204
- Anu Saluäär, "Lembe Hiedel – 70, LR – 40“ - Looming 1996, nr 9, lk 1286-87
- Anu Saluäär, "Lembe Hiedel in memoriam: 1. IX 1926 – 13. III 2004" – Looming 2004, nr 4, lk 636–638; ka raamatus: Anu Saluäär, "Põhjamaadest ja Eestist", Tallinn 2008, lk 461–465
Välislingid [muuda]
- Rein Veidemann, "Järeltänu toimetajate kuningannale", Postimees 26. märts 2004, lk 15
- Lembe Hiedel Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
