Priit Põldroos

Allikas: Vikipeedia

Priit Põldroos (õigemini Johannes Friedrich Põldroos; 11. jaanuar 190228. juuli 1968) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja kirjamees.

Noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Priit Põldroos sündis 1902 Harjumaal, Nissi vallas, Tabara külas paljulapselise pere kõige vanema pojana. Riigi toel sai ta oma hariduse Tallinna Õpetajate seminaris ning astus 1920. aastal vastloodud Eesti esimesse näitlejaid koolitavasse Paul Sepa juhitud Draamastuudiosse. Priit Põldroos lõpetas 1924. aastal Draamastuudio teatrikooli I lennu ning osales aktiivselt ka kooli juurde rajatava Draamastuudio teatri loomisel.

Eeskujusid ja mõjutajaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Priit Põldroos pidas ise oma eeskujudeks Max Reinhardti, Edward Gordon Craigi ja Georg Fuchsi.[1] Eesti maastikul mõjutasid Põldroosi noorpõlves ka tema sõbra August Bachmanni ekspressionistlikud katsetused Hommikteatris ja koostöö Hilda Gleseriga.

Teater oli Põldroosi veendumuste kohaselt täiesti iseseisev ja autonoomne kunstiliik. Dramaturgia ei mänginud tema jaoks juhtrolli, vaid oli kõigest vahend kunstniku sõnumi edastamisel. Samuti on ta rõhutanud lavastaja kui iseseisva loovisiksuse autonoomsust.

Lavastaja on kui "vahemees" lava ja publiku vahel, kes loob õhustiku ja vaimsuse. Vaimsuse puudumisel ei aita teatrit ka kõige parem dramaturgia.

Voldemar Panso
"Portreed minus ja minu ümber", Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 47

Põldroosi on tema oma õpilane Voldemar Panso iseloomustanud nimega "Paradoksaalne Põldroos".[2] Vastuolud peituvad Põldroosi isikus ja lavastamises. Ühelt poolt püüdis Põldroos olla eksperimenteeriv ja katsetav, kuid teisest küljest taipas ta, et eksperimenteerivat teatrit kannatavat publikut on vähe. Aga Põldroosi meelest pidi teater olema ühiskondlikult aktiivne ja seetõttu ei köitnud idee "kunstist kunsti pärast" teda kuigi kaua.

Lavastaja käekiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Priit Põldroos ei praktiseerinud oma lavastajatöös ettenäitamist ja ettemängimist, olgugi, et me teame teda ka kui väga omapärast ja tugevat näitlejat. Samuti puudus tal uue lavastuse esimesse proovi minnes lavastuse täpne režiiplaan. Seevastu oli ta materjaliga väga tugevat eeltööd teinud ja tal oli selgunud oma kontseptsioon ja põhiidee. Voldemar Panso on ütelnud:

Tal oli omadus, mis oli vaid väga andekatel: ta tabas peamist. See päästis ta pisiasjade kuristikust.

Panso, Voldemar
"Portreed minus ja minu umber", Tallinn:Eesti Raamat, 1975. lk 46

Näitlejatele andis ta kätte suuna ja idee ning laskis siis näitlejatel improviseerida. Seejuures hoidis ta väga oma näitlejaid ja pidas väga oluliseks näitlejate igakülgset ja pidevat arengut.

Põldroos oli kindlasti teatraalse mitte kirjandusliku teatri esindaja. Oma leidlikes ja fantaasiarikastes lavastustes kasutas palju rahvuslikku pärimust: folkloori, mänge, laule, tantse ja muud rahvapärimust. Samuti kaasas ta oma lavastustes itaalia maskiteatri commedia dell`arte traditsioonilist mängu. Teater oli Põldroosile kui mäng. Noor Põldroos vastandas end seeläbi ka paralleelselt teatripilti domineeriva olustikulise realismi vastu.

Põldroosi meelest pidi teater olema rahvuslik, kuid ei tohi seejuures minevikku kinni jääda. Ning samuti peab teater olema rahvalik, kuid ei tohi rahva soovidele seejuures lõputult vastu tulla.

Samas tuleb toonitada, et Põldroos ei olnud oma seisukohtades järjekindel. Tema algusaastate radikaalsemad ideed mahendusid ja ei juhtinud tema tegevust enam niisuguse jõuga. Ometi oli ta 1930ndatel üks populaarsemaid eesti lavastajaid lavastades suure edu ja menuga nii Töölisteatris kui ka Eesti esindusteatris, Estonias. Põldroos, kui rahvalik lavastaja ei saanud olla oma vaadetes liialt radikaalne. Tema käekiri mahendus, kuid sellegipoolest ei loobunud ta oma “teatraalse teatri” põhiprintsiipidest.

Töökäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1921 osales Draamastuudio ühingu asutamises
  • 1924 lõpetas Draamastuudio teatrikooli I lennus
  • 1924-28 Draamastuudio teatri lavastaja ja näitleja
  • 1925 Tallinna Töölisteatri ühingu asutajaid
  • 1926-40 Tallinna Töölisteatri juht
  • 1933-37 samal ajal lavastas ka Estonias
  • 1938-41 samal ajal õpetas TK Lavakunstikoolis
  • 1940 määrati Ühendatud Draama- ja Töölisteatri komissariks
  • 1941 Töölisteatri näitejuht
  • 1941 evakueerus NSV Liidu tagalasse, organiseeris Tatarimaal lühiajaliselt tegutsenud eesti kunstiansambli
  • 1942-44 ERKA näitejuht ja direktor
  • 1944-49 Draamateatri kunstiline juht ja direktor
  • 1946-50 ühtlasi ERTI (Teatriinstituudi) direktor ja õppejõud
  • 1950-51 TRK lavakunstiosakonna juhataja
  • 1951-53 Teatri- ja Muusikamuuseumi direktor

Lavastused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rolle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teatriesseistika ja teatrikriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aastast 1984 antakse välja Priit Põldroosi nimelist preemiat teatrimõtte arendamise, teatriteaduslike publikatsioonide ja lavapedagoogiliste teenete eest.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Priit Põldroos "Teel enda ellu" Tallinn: Eesti Raamat, 1985
  2. Voldemar Panso "Portreed minus ja minu ümber", Tallinn: Eesti Raamat, 1975
  3. EE 14. köide lk. 389

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]