Jaak Jõerüüt

Allikas: Vikipeedia
Jaak Jõerüüt 2012. aastal.

Jaak Jõerüüt (sündinud 9. detsembril 1947 Tallinnas) on Eesti proosakirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik. Alates 2011. aastast on ta Eesti suursaadik Rootsis.

Sisukord

Elulugu [muuda]

Tegevus nõukogude ajal [muuda]

Ta õppis Tallinna 10. Keskkoolis aastail 1955–1966 ja Tallinna Polütehnilises Instituudi majanduseteaduskonnas (ökonomist).

Jõerüüt on töötanud raamatukoguhoidjana, ajakirjanikuna Õhtulehe toimetuses aastal 1969 ja ajalehe Rahva Hääl toimetuses aastatel 1966–1973. Seejärel oli ta tööl assistendina Tallinna Polütehnilise Instituudi statistika kateedris aastatel 1973–1974 ja teadurina ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis aastatel 1975–1976.

1976–1977 oli Jõerüüt toimetaja kirjastuses Eesti Raamat. Järgnevalt oli Jõerüüt tööl Eesti NSV Kirjanike Liidus: organisatsioonilise sekretärina (1977–1981), juhatuse sekretärina (1981–1986) ja juhatuse aseesimehena (1988–1989). Osaledes aktiivselt Kirjanike Liidu kaadripoliitikas.[a][b] Aastatel 1989–1990 oli Jõerüüt Eesti NSV kultuuriministri asetäitja. 1989. aastal sai Jõerüüdast Eesti Loomeliitude kultuurinõukogu esimees. Ta oli aastast 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.

Diplomaatiline karjäär [muuda]

1993–1997 oli Jõerüüt Eesti suursaadik Soomes, 1998–2002 Itaalias ja Maltal, 1999–2004 Küprosel. 2002–2004 töötas ta Eesti Vabariigi välisministeeriumi siseauditi juhina.[1] 2004. aasta juulist kuni novembrini oli Jõerüüt suursaadik ÜRO juures. 2006–2011 oli ta Eesti suursaadik Lätis. Alates 2011. aastast on ta Eesti suursaadik Rootsis.[2]

Poliitiline tegevus [muuda]

Jaak Jõerüüt ja Gundars Daudze jaanuaris 2004.

Jaak Jõerüüt oli aastatel 1978–1989 NLKP liige[3], Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liige 1990–1993, seejärel oli ta 1994–2012 Reformierakonna liige. Jõerüüt oli Eesti Kongressi liige.

22. novembril 2004 nimetas president Arnold Rüütel Jõerüüda kaitseministriks Juhan Partsi valitsuses Margus Hansoni asemel, kelle kodust oli varastatud portfell tööalaste dokumentidega. Pärast valitsusevahetust jätkas Jõerüüt kaitseministrina Andrus Ansipi esimeses valitsuses kuni oktoobrini 2005. Tema kaitseministriks olemise ajal tehtud tähtsaim tehing oli 60 Pasi XA-180 soomuki ostmine Soomelt 112,7 miljoni krooni eest.[4]

Novembris 2012 astus Jaak Jõerüüt Reformierakonnast välja.[5]

Ministrikohalt tagasiastumine [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Särgiskandaal

Jaak Jõerüüda kaitseministriks oleku ajal läks kaduma mälupulk Kaitseministeeriumi andmetega 300 000 mehe kohta. See tuli ilmsiks mälupulga leidmise ja Kaitsepolitseiametisse viimisega 13. juunil 2005. 27. septembril saatis Kaitsepolitsei mälupulga edasi Andmekaitse Inspektsiooni, kes algatas väärteomenetluse isikuandmete kaitse seaduse rikkumise kohta.[6]Otse enne seda, 26. septembril 2005 esitas Jõerüüt tagasiastumisavalduse põhjendusega, et tema alluvusse kuulunud Kindral Laidoneri Muuseumi direktor Indrek Tarand kandis Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahelisel jalgpallimatšil T-särki kirjaga "Kommarid ahju!". Üks särgil kommariks nimetatud isikutest oli Jõerüüt, kes kommenteeris: "See pilt vapustas mind. Kui poliitilises võitluses hakatakse tõsiselt ja muretult kasutama ahju ajamise teemat, siis minu jaoks on see piir ületatud."[7] Oktoobri alguses sai Jõerüüda asemel kaitseministriks Jürgen Ligi.

Tunnustused [muuda]

Teosed [muuda]

Luulekogud [muuda]

  • "Kaitsekiht", ER, Tallinn 1975
  • "Kõne sellel teemal", ER, Tallinn 1977
  • "Üks ja ainus. Luuletusi 1967–1971" Tuum, Tallinn 1997
  • "Uus raamat", Tuum, Tallinn 2004
  • "Armastuse laiad, kõrged hooned." Tallinn, Tuum 2010

Proosaraamatud [muuda]

  • "Leping. Õpetajad" (jutustused), ER, Tallinn 1979
  • "Igavene suvi" (novellikogu), ER, Tallinn 1980
  • "Raisakullid" (romaan), ER, Tallinn 1982; "Raisakullid" II, ER 1985
  • "Meeste tantsud" (novellikogu), ER, Tallinn 1984
  • "Teateid surmast" (jutustused), LR 1987, nr 34
  • "Teateid põrgust" (jutustused), ER, Tallinn 1990
  • "Sõber. Valik novelle 1979–2005", Tuum, Tallinn 2005

Muud teosed [muuda]

  • "Meierkasti Mats" (lasteraamat; pildid joonistanud Rein Tammik). Kirjastus Kunst, Tallinn 1975, 18 lk
  • "Autod" (lasteraamat; pildid joonistanud Rein Tammik), Kunst, Tallinn 1977, 18 lk
  • "Diplomaat ja mälu" (memuaarid), Tuum, Tallinn 2004, 240 lk
  • "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008", Tuum, Tallinn 2008, 260 lk

Tõlked võõrkeeltesse [muuda]

  • Яак Иыэрюют, "Мужские танцы" (повести, новеллы); перевод с эстонского Нелли Абашиной; Москва: Советский писатель, 1986, 286 lk
  • Яак Йыэрюйт, "Дипломат и память"; перевод с эстонского Эльвиры Михайловой. Tuum, Tallinn 2007, 262 lk
  • Jāks Jeerīts "Ziņas par nāvi" ("Teateid surmast"), tõlkinud Maima Grīnberga. Mansards 2011, 190 lk
  • Jāks Jeerīts "Mainīgais", tõlkinud Guntars Godiņš. "Mansards" 2012, 390 lk

Isiklikku [muuda]

Alates 1974. aastast on Jaak Jõerüüt abielus Viivi Luigega.[8]

Märkused [muuda]

  • ^a 1980. aastatel, pärast Karl Vaino ja Rein Ristlaane võimuletulekut, toimus Eestis suur kaadrivahetus kultuuriasutustes ja -organisatsioonides. 1983. aastal läksid NLKP liikmed, ENSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretärid Jaak Jõerüüt ja Arvi Siig EKP Keskkomitee sekretäri Ristlaane juurde ultimatiivse sooviga, et Kirjanike Liidu juhatuse esimees Paul Kuusberg peab lahkuma või lahkuvad nemad ja leppisid temaga kokku, et juhatuse esimeheks saab Vladimir Beekman. Vt. Vladimir Beekman. “Alles see oli.” Tallinn, Tänapäev 2008, lk 161.
  • ^b Kirjanike Liidu partorgina osales Jõerüüt 1982. aastal Sirje Kiini väljaviskamisel NLKP-st. Vt. Sirje Kiin. "Poliitiline autobiograafia." [1]

Viited [muuda]

  1. ↑ Jõerüüt sai välisministeeriumi siseauditi juhiks
  2. ↑ "Ilves nimetas Eesti suursaadikuks Rootsis Jaak Jõerüüdi" Delfi, 9. märts 2011
  3. ↑ "Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992", Eesti Entsüklopeediakirjastus 1992, ISBN 5899000236
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 50
  5. ↑ "Jaak Jõerüüt astus Reformierakonnast välja" Postimees, 12. november 2012
  6. ↑ Heidit Kaio, Janar Filippov, Mihkel Kärmas: "Mälupulga uskumatud seiklused" Eesti Ekspress, 16. märts 2006
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 107, 108
  8. ↑ Viivi Luik: elulugu

Kirjandus [muuda]

  • Ilmar Kopso, "Jõerüüdi tee" – Kirjanduse jaosmaa ’83, ER, Tallinn 1985, lk 120–128
  • Irina Belobrovtseva, "Asjaliku põlvkonna inimestest. Ääremärkustega artiklikonspekt" – Keel ja Kirjandus 1986, nr 9, lk 513–517
  • Marika Mikli, "J. J. kõrvaltvaates" – Looming 1986, nr 10, lk 1420–23
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 621–624 ja bibliograafia lk 635–636, autor Silvia Nagelmaa
  • "Lind korstna otsas (metafüüsilise maastiku kohal): vestlus Jaak Jõerüüdiga." (Intervjueerija Berk Vaher – Looming 2005, nr 9, lk 1406–1413
  • Kivisildnik, "Teeneline lahkuja" (Arvustus raamatule "Diplomaat ja mälu." Tallinn, Tuum 2004.) – Sirp 04.11.2005 [2]
  • Jaak Allik, "Diplomaatiline avaldus." (Arvustus raamatule "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008." Tallinn, Tuum 2008.) – Keel ja Kirjandus 2009, 10, lk 794–797. [3]
  • Viivi Luik (luuletaja, Jaak Jõerüüdi abikaasa). "Elu on kera" (Arvustus J. Jõerüüdi luuleraamatule "Armastuse laiad, kõrged hooned") – Postimees 15. mai 2010
  • Rein Veidemann. "Jaak Jõerüüdi luuleapooriad" (Arvustus J. Jõerüüdi luuleraamatule "Armastuse laiad, kõrged hooned") – Postimees 15. mai 2010

Sõnavõtte [muuda]

Publikatsioone [muuda]

  • Jaak Jõerüüt. "Mõni sõna sõbrast – saadikukandidaadist (Rein Veidemannist)." – Õhtuleht 18.03.1989

Välislingid [muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jaak Jõerüüt

Elust

Ministrikohalt tagasiastumine

Muu

Eelnev:
Margus Hanson		 Eesti kaitseminister
2004–2005		 Järgnev:
Jürgen Ligi
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaak_Jõerüüt&oldid=3542053"