Arvi Siig
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn – 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja.
Arvi Siig õppis 1957–1963 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tartu Riiklikus Ülikoolis.
1961. aastast töötas ajakirja Noorus toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 1976–1989. Ta on olnud Eesti NSV Ülemnõukogu saadik.
Elu[muuda | muuda lähteteksti]
Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud."[1][2]
1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest kriitilisi värsse kogus “Kuuldekaugus” (1978). Ootuspäraselt kirjeldab ta Ameerika linnu kui rahamasinaid, mille rataste vahele jäävad kodutud.[3] "Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtušenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus."[4]
Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel).
Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, matused Tallinna Aleksander Nevski kalmistul.
Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- "Trompetisoolo" 1962
- "Reporter värsikaameraga" 1966
- "(P)äikesevõimalused" 1968
- "Sinine ateljee" 1969
- "Purunenud poeem" 1971
- "Vaikuse tähtkuju" 1973
- "Murdeajastu" 1976
- "Monumendid" 1977
- "Kuuldekaugus" 1978
- "Epigrammofon" 1980
- "Püha argipäev" 1983
- "Jah. Lehti aastaist 1962–82" (valikkogu) 1985
- "Tagasiside" 1987
- "Valguse nimi" 1993
- "Neoon kangialuste kohal" (valikkogu, koostanud Tony Blackplait (= Tõnu Trubetsky), järelsõna: Rein Veidemann, Tony Blackplait) 2007
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1974 – ELKNÜ preemia noorsootemaatiliste luuletuste eest
- 1986 – Eesti NSV teeneline kirjanik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Andres Langemets. Arvi Siig siit ilmast lahkunud. Postimees, 25.11.1999.
- ↑ Mari Peterson. Vennaskond jätkab singliga «Kool» Arvi Siia loomingu helindamist. SL Õhtuleht, 03.06.2006.
- ↑ https://kesknadal.ee/2018/11/08/nadala-juubilar-arvi-siig-80/
- ↑ https://www.sirp.ee/archive/1999/26.11.99/Kirjand/kirjand1-6.html Eesti kirjanike Liidu nekroloog, Sirp
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 525–527 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk 544
- Endla Köst, "Loomine ja lugemine", Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 61–70 (intervjuu)
- Aksel Tamm, "Arvi Siig" – Looming 2002, nr 7 ja raamatus "Aga see oli üks mees: eluvisandeid", Kuldsulg, Tallinn 2003, lk 143-157
- Валентина Сийг, "Если бы снова..." (mälestusteraamat Arvi Siiast). Eessõna: Vladimir Iljaševitš. Tarbeinfo, Tallinn 2003, 320 lk; eesti keeles lühendatult: Valentina Siig, "Veel kord". Vene keelest tõlkinud ja eessõna: Toomas Kuter. Kirjastus Pegasus, Tallinn 2009, 262 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mari Peegel, "Portree rahutute noorte lemmikust abikaasa ja isana" (mälestusteraamatu "Veel kord" arvustus). Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2009
- Teet Kallas. Teistmoodi Arvi Siig. Postimees, 7. veebruar 2009
- Ave Alavainu. Raamatukogunädalal lugesin...
- Wimberg. Arvi Siig abikaasa ja ikoonina